«Kuuuurija» saatest tuttavad Urve ja Eerik ei pea enam kodu kalmuküünaldega soojendama, sest abistaja üüris neile korteri. Nüüd on heategija aga perega püstihädas, sest Urve keeldub arveid maksmast ning ähvardab talle liiga teha.
«Kuuuurijast» tuntud Urvele ja Eerikule korteri ostnud naine: nad ähvardavad jätta arved maksmata ja kantpead kallale saata! (9)
Veebruari alguses külastas «Kuuuurija» Tali külas elanud ema ja poega, kes soojendasid kodu kalmuküünaldega. Urve ja Eeriku lugu läks vaatajatele südamesse ning aitajaid oli palju, eelkõige pakuti toiduabi.
Siiski polnud Eeriku ja Urve sõnul Tali küla neile elamiseks turvaline koht ning nad soovisid endale uut elukohta ja seda just Mulgi vallas.
Saabuski päev, mil nende teele sattus Jaanika (nimi muudetud, toim. teada), kes asus pingsalt perele sobivat korterit otsima. Selle ta ka leidis.
Juba siis rääkis Jaanika «Kuuuurijale», et miski on perega valesti. Neil oli välja valitud kindel korter ning ükski Jaanika pakutud elukoht ei sobinud. Lõpuks olid Eerik ja Urve suutnud naise ära moosida ja ta ostiski neile soovitud korteri.
Jaanika sõnul oli tal mõeldud pere jaoks vaid 2000 eurot, kuid Urve ja Eeriku pideva pealekäimise tõttu tuli tal välja käia kolm korda suurem summa. Õnneks oli ta piisavalt tark ning üüris korteri välja küll tasuta, aga tingimusel, et pere maksab ise kõik kommunaalarved ja muu eest, mida kasutavad.
Kui alguses tundusid Jaanika jaoks probleemid Urvega väikesed ja lahendatavad, siis nüüd ei suuda ta olukorraga enam üksi toime tulla.
«Mõned kuud Eeriku ja Urvega on olnud väga rasked, rahanõudvad ja piinarikkad. Urve on korduvalt ähvardanud kõik arved maksmata jätta, hoiatanud, et midagi võib juhtuda, kuna tema on vanglas istunud ja ei karda midagi ega kedagi ning kõike olevat lihtne organiseerida. Samuti on Urve käsutanud Eerikut, et kui korteri kätte saab minult, siis tuleb see kohe maha müüa,» räägib ta sellest, kuidas korterit püütakse iga hinna eest Eeriku nimele kirjutada.
Kuigi Eerik ja Urve said kätte täiesti korras ja elamiskõlbliku korteri, olevat nad juba nii mõnegi asja ära lõhkunud. Näiteks tuli Jaanikal tellida elektrik, sest pistikud olid seinast välja tõmmatud ning ohtlikud kõigile. Ise ei suutvat Eerik ega Urve midagi korraldada.
«Urve ja Eerik keeldusid juba korterisse kolides maksmast korteris olnud endise omaniku asjade utiliseerimise eest. Pärast kaks kuud kestnud võitlust, nendepoolseid kaebusi, vingumist ja ähvardusi maksin lõpuks ise selle eest 300 eurot,» on naine õnnetu.
Iga kord, kui Jaanika perele helistab, olevat neil korteri kohta kaebused – küll on midagi korrast ära, küll naabrid häälekad. Vaatamata kokkulepetele ei ole Urve ega Eerik Jaanikale lubatud arveid maksnud. Enam ei soovivat nad korterit isegi oma nimele, samas nõudvat järeleandmatult sissekirjutust. Urve on korduvalt ähvardanud ka korterist ära minna.
«Sellel kuul ei maksnud nad TV-teenuste eest ning hakkasid ennast liigutama alles kuu viimasel päeval, kui ma selle avastasin ja nende teenused sulgesin. Andsin nendele ka korralduse kahe nädalaga asjad kokku korjata ja korterist lahkuda. Siis maksti arve ära ning nõuti kaheksa korda päevas teleteenuseid tagasi,» kirjeldab Jaanika pidevaid jagelemisi perega.
Kõige hullem on asja juures Jaanika sõnul see, et ta ostis Urvele ja Eerikule kalli korteri üksinda ja lisaabi saamata. Kuna aga elanikud talle sentigi ei maksa ning tekitavad arveid ja probleeme aina juurde, oli naine sunnitud juba võlgu võtma.
«Saatsin ka abipalve sajale riigikogu liikmele. Nendest vastas mulle ainult üks – Jaak Valge, ning tegi ka annetuse 100 eurot. Teised ignoreerisid mind ja situatsiooni täiega,» kurdab Jaanika.
«Kui abi ei saabu kasvõi vähesel määral, hävib minu pere ja minu elu, kuna nendelt isikutelt ei saa ma küll sentigi tagasi. Ma ei pea lihtsalt rahaliselt vastu. Samuti ei ole ma lihtsalt võimeline enam kuulama nende pidevaid kaebusi, pidevat rahulolematust, töötlema neid psühholoogiliselt, anuma ja ära rääkima, et nad ikkagi maksaksid arved, pidevalt kontrollima, kuulama Urve ähvardusi ja karjumist, rikkuma oma närvisüsteemi, raiskama oma kallihinnalist aega ja raha sellele, et neid regulaarselt külastada ja kontrollida, tegelda nende sotsküsimustega,» räägib Jaanika, kes tunneb, et on juba ise abivajaja rollis.
Kuigi Urve ja Eerik pidavat aina manipuleerima ja virisema, et keegi ei aita ja neil ei ole üldse raha, on nende sissetulek Jaanika sõnul väga hea. Neile viiakse kord kuus kartuleid, pere tellib kaupa Selveri e-poest ning nad joovad iga päev kaks liitrit mahla. Samuti olevat neil säästud, millest nad vaikivad.
«Kõige vapustavam on info, et Urvel on täiskasvanud lapsed, kellest üks töötab Soomes. Nemad peaksid teda aitama ja toetama, mitte mina, absoluutselt võõras inimene. Seega tunnen, et mind on eriliselt petetud, kuna kui oleksin teadnud seda infot, ei oleks see pere näinud minu käest sentigi,» sõnab Jaanika, pidades Urvet ja Eerikut osavateks kelmideks.