Luunja kurki armastavad inimesed on hirmul, sest põllumajandus- ja toiduamet avastas kurkidest Eestis keelatud taimekaitsevahendi jääke. PTA pidas vajalikuks tunnistada ASi Grüne Fee Eesti agronoomi taimekaitsetunnistus kehtetuks.
Luunja kurki armastav naine: kas ma võin nüüd vähki haigestuda?
Esmaspäeval ilmus Postimehes artikkel sellest, et Grüne Fee ehk Luunja kurkidest leiti Eestis keelatud taimekaitsevahendi jääke. Selline uudis tekitas paljudes hirmu ja arusaamatust, sest tavainimesele nende ainete nimed midagi ei ütle ning ei teata, kas need võivad pikal tarbimisel tervist kahjustada.
Nii kirjutas «Kuuuurijale» murelik Tiina, kes on enda sõnul aastaid vaid Luunja kurki söönud. «Mis ained need siis on, kas need on mürgised ja tekitavad vähki?» on naine päris hirmul ega julge enam Luunja kurki osta.
«Kuuuurija» võttis ühendust põllumajandus- ja toiduametiga, et ainete kohta rohkem teada saada.
«Luunjas kasutatud Plenum 25 WG on putukatõrjevahend, mis sisaldab toimeainet pümetrosiin. Pümetrosiini sisaldavaid taimekaitsevahendeid kasutati üldjuhul rapsil ja rüpsil naeri-hiilamardika tõrjeks, aga Soomes registreeritud taimekaitsevahend Plenum 25 WG oli mõeldud ka kasvuhoone kurgil kasutamiseks. Toiduohutuse ja tarbija seisukohast nende kurkide tarbimine terviseohtu ei põhjustanud, kuna turustatavast kurgist leitud toimeainete kogused jäid alla lubatud piirnormi,» rääkis PTA taimetervise ja väetiste osakonna juhataja Eva Lind.
Lisaks selgitab Lind, et igale toimeainele kehtestatakse jäägi piirnorm ehk suurim lubatud aine kogus, mis võib esineda toidus jäägina, ilma et see kujutaks ohtu tervisele. Piirnormide määramisel arvestatakse ka kõige tundlikumate elanikkonna gruppidega, näiteks väikelastega, ning Lind kinnitab, et Luunja kurgid kellegi tervist ohtu ei seadnud.
«Toimeaine pümetrosiin keelustati Euroopa Liidus 2018. aastal, sest tuvastati risk põhjaveele ning kahjulik mõju eri loomaliikide endokriinsüsteemile. Kõik liikmesriigid pidid võtma tagasi pümetrosiini sisaldavad taimekaitsevahendite load hiljemalt 30. aprilliks 2019 ning ajapikendust olemasolevate toodete kasutamiseks oli võimalik anda kuni 30. jaanuarini 2020. See tähendab, et alates 20. jaanuarist ei olnud võimalik pümetrosiini sisaldavaid tooteid, olenemata brändinimest, müüa, levitada ega kasutada üheski liikmesriigis, seejuures ei Eestis ega ka Soomes. Taimekaitsevahendi Plenum luba võeti Eestis tagasi samadel põhjustel,» jagas Lind veel taustainfot.