Ahastuses naine: ta lasi koera eutaneerida selle asemel, et ta mulle anda

Koerake Miia. Foto: Erakogu

Haapsallanna Janika on suures leinas, sest tema laste isa lasi nende kalli koera Miia magama panna, kuigi naine oleks lemmiklooma endale tahtnud. Janika usub, et mees tegi seda tema kiusuks.

Haapsalust pärit Janika on üles kasvatanud mitu last, kuid nii mõnedki tema suhted ei ole püsima jäänud ning lahkuminekud on peresuhetele oma jälje jätnud.

Miia oli pisike väike must 13-aastane krants, kes kasvas üles koos Janika lastega ning pereema peab senini looma kalliks.

Koer sai võetud kunagi koos eksmehega, kellega Janikal oli enda sõnul üsna keeruline suhe. Peale lahkuminekut pole isegi mitte laste pärast läbi saadud. Mõned suuremad lapsed keelduvad emaga lausa suhtlemast. «Eks raha teeb oma töö ning noori on ikka väga lihtne ära osta,» kurvastab naine, kes oma lapsi südamest armastab.

Peale lahkuminekut tuli Janikal välja kolida kodust, kus ta oli pea kümme aastat elanud. Maja jäi eksmehele, kes on enamiku ajast töö tõttu välismaal. Kodus elavad üksinda suuremad tütred, kellele jäi ka koer.

Miia oli algusest peale koer, kel meeldis pidevalt ula peal käia ja eks tihtipeale leiti pesakastist ootamatult ka koerakese järglasi. «Ma otsisin kutsikatele pidevalt kodusid, kuni üks hetk sain koera steriliseerida. Kahjuks oli meie majas ka neid aegu, kus laste isa viskas kutsikad kotti ja hävitas need külmavereliselt,» räägib Janika, kellele teeb selle aja meenutamine haiget.

Kui Janika oma kunagisest kodust lahkunud oli, jätkas krants vanamoodi ja käis ikka linna vahel hulkumas. Miiat tänavail märgates viis naine ta alati koduaeda tagasi. «Tütred panid koerakese ketti, aga see mulle ei meeldinud. Lõpuks mind sinna aeda ei lubatud,» räägib ta sellest, kuidas tal keelati koera aidata.

«Eksmees lubas pidevalt koera magama panna, kuid sisimas lootsime, et see on kõigest ähvardus,» kõõksub naine telefonitoru otsas.

Janika avaldas pidevalt soovi koerakest endale võtta, sest nägi, et kodust eemal olev eksmees ja tütred tema eest piisavalt hoolt ei kanna. «Noorimad lapsed kasvasid eelkõige selle koeraga üles ja nemad elavad minuga. Seepärast ma koerakest endale tahtsingi,» selgitab ta.

Nüüd on aga noorimate laste süda murtud, sest väikest Miiat enam meie seas ei ole. «Ma ei suutnud teda päästa. Ma sain liiga hilja teada plaanist – viia koer eutaneerimisele,» sõnab Janika, kes ei saa kuidagi nuttu pidama.

Tema sõnul valetas mees lastele, et käib korra Tallinnas, kuid läks tegelikult Raplamaale loomaarsti juurde. «Ta ütles loomaarstile, et viis koera sinna, sest pole Haapsalu loomatohtritega sina peal. Tegelikult tegi endast kõik, et ma koera päästa ei jõuaks,» räägib Janika. Ta arvab, et mees lasi koera magama panna tema kiusuks.

«Viinud siis koer varjupaikagi, kui mulle ei soovinud anda, aga oma laste parim sõber sellisel viisil hukata. Ma ei tea, kas keegi isegi Miiakesele silma vaatas või pai tegi, kuni ta oma viimasesse unne vajus,» räägib Janika meeletult nuttes.

«Kuuuurija» püüdis ka Janika eksmehega ühendust saada, kuid seni tulutult.