Mitmikute ema: ma pean ühele lapsele mõeldud rahaga üles kasvatama kaks

Vastsündinud kaksikud. Pilt on illustratiivne Foto: Shutterstock

Aastaste kaksikute ema sõnul on riigi süsteemis palju ebavõrdsust hüvitiste jagamisel laste jaoks ning mitmike vanematel tuleb hakkama saada poole vähemaga. Lisaks sellele on mitmike vanemate liikumisvõimalused rohkem piiratud.

Jelena on üles kasvatanud juba kolm last, kellest üks saab õige pea täisealiseks. Juhuse tahtel jäi naine aga ootamatult uuesti rasedaks, mille üle tunti loomulikult suurt rõõmu.

Veel ootamatuks muutus asi aga siis, kui ultrahelis avastati kõhus kasvamas hoopiski kaht imepisikest last. See aga pani pere rahakotti vaatama ja oma elu ümber sättima.

Kuna pere on suur, vahetati väike 5-kohaline auto suure 9-kohalise bussi vastu, sest proovi sa kaksikute käru pisikesse autosse ära mahutada nii, et kõik muud asjad sinna ära mahuksid.

Suur kolakas buss ning lai lapsevanker ei käi aga eesti kitsaste parklatega kokku. «Mul ei ole võimalik kuskile parkida nii, et saaksin hõlpsasti ja turvaliselt oma lapsed bussist kätte,» tunneb naine end keerulises situatsioonis olevat.

Kuigi aina enam on populaarsust kogumas väikelaste peredele mõeldud parkimiskohad, võib neid enamasti kohata vaid suuremates linnades. Väiksemates linnades selliseid parkimisvõimalusi aga napib.

«Olen parkinud tihtipeale lõpuks invakohtadele, kuigi ei tohi. Õnneks pole ma seni veel trahvi saanud! Miks ei võiks mitmike vanematele anda samuti õigust invakohale parkida, egas neid nii palju ka pole, et invaliididele kohti ei jätkuks…» on Jelenal riigipeadele mõtlemapanev pakkumine.

Kuid kitsad parkimiskohad pole ainsad, mis naisele muret teevad. «Olukord on igat pidi vaadates ebaõiglane,» alustab ta järgmise teema sissejuhatust.

«Kahjuks, ei mahu mulle sülle kaks last korraga, see aga tähendab, et ka isa on pidevalt kaasatud» ei anna mõte naisele rahu. «Keegi peab kellegil pidevalt süles olema, hea kui lapseta tualetti saab minna,» kirjeldab Jelena raskusi mitmike kasvatamisel.

Veelgi enam tekitab vaprale emale kõneainet riigi hüvitiste jagamine, mis naise sõnul on igas mõttes ebaõiglane mitmike vanemate suhtes. «Ma tean, et hüvitised arvutatakse sünnitusele eelnenud sissetuleku alusel, aga keegi meist ei tea ette, et mitmikud sünnivad ja selle jaoks raha napib. Tagasi auku ju üht ei topi,» on naine pahane, kuid armastab raskustest hoolimata oma lapsi kogu südamest.

Tõepoolest kulub kahe lapse jaoks topelt mähkmeid või piimapulbrit. « Ligikaudu 13 eurot maksvat piimasegu kulub mul kuus 15 tükki, mis teeb kokku umbes 190 eurot. Kui ma saaks vanemahüvitise miinimumi, oleks hüvitis mähkmete ja piimasegu ostes juba otsas,» arvutab ta peas oma kulutusi.

Kuid need pole ainsad, mis laste peale minevad kulud- riided, voodid, turvatoolid, neid kõiki on vaja topelt osta. «Kaksikutele mõeldud kärud, mis te arvate, et need on odavad? Isegi, kui neid järelturul mõni on, lähevad need kui soojad saiad,» kõlab kaksikute kasvatamine Jelena suust kui vaesuse vastu võitlemisega.

Nüüdseks juba aastaste kaksikute ema loodab, et riik hakkab üks päev mõtlema rohkem ka mitmike vanemate peale ning teeb edaspidi neile hüvitise arvestamisel mõningaid muudatusi. « Hambaravihüvitist jagatakse ju ka ühe lapse pealt aga kaks last, nende sünnitamine ja imetamine lõhub topelt hambaid. Loodan, et jõuan ikka ravi eest maksta enne, kui need mul suust kukuvad,» sõnas ta lõpetuseks.

«Kuuuurija» võttis ühendus sotsiaalministeeriumiga, et uurida, mida nemad Jelena murest arvavad.

Hüvitiste osas vastas meile laste ja perede osakonna nõunik Ulvi Tüllinen, kelle sõnul on praegune hüvitiste arvestus igati õiglane.

Loe tema vastust hüvitiste kohta siit:

«Vanemahüvitise eesmärk on kindlustada asendussissetulek lapsevanemale, kes kasvatab alla kolmeaastast last, ning soodustada töö- ja pereelu ühitamist. Seega vanemahüvitise puhul pole tegu lapsetoetusega, vaid see on mõeldud lapsevanemale lapse kasvatamise tõttu saamata jäänud töise tulu asendamiseks. Seetõttu ei ole vanemahüvitise mitmekordne maksmine kaksikute või enama arvuliste mitmike puhul põhjendatud.

Laste ülalpidamist toetatakse teiste peretoetustega, näiteks sünnitoetus, lapsetoetus, lasterikka pere toetus, kolmikute või enama arvuliste mitmike toetus jne. Lapsetoetuse suurus pere esimese ja teise lapse kohta on 60 eurot. Kolmanda ja iga järgmise lapse kohta on lapsetoetuse suurus 100 eurot. Peredele, kus kasvab kolm kuni kuus lapsetoetust saavat last, makstakse lasterikka pere toetust 300 eurot kuus, üle 7 lapsega peredele 400 eurot kuus. Seega koos lastetoetusega saab kolmelapseline perekond igakuiselt peretoetusi 520€, seitsmelapseline perekond aga 1 020€.

Kolmikute või enama arvuliste mitmike toetust makstakse 1000 eurot kuus pere kohta, seda kuni laste 18 kuu vanuseks saamiseni.

Nii nagu vanemahüvitis, on ka alla 1-aastase lapse ema hambaravihüvitis mõeldud lapsevanemale, mitte lapsele. Seetõttu ei ole selle hüvitise maksmine sõltuv laste arvust. Kuid ka laste hambaravi on Eestis tasuta. Haigekassa tasub alla 19-aastaste kindlustatute hambaravi eest.»

Seoses parkimisega andis põhjaliku vastuse sotsiaalministeeriumi hoolekande osakonna nõunik Kadri Mets:

«Avalikes tasulistes parkimiskohtades tasuta parkimine ja muude eritingimuste alusel parkimine toimub liiklusseaduse järgi praegu liikumispuudega või pimedat inimest teenindava parkimiskaardi alusel. Liikumispuudega juht ja liikumispuudega või pimedat inimest teenindava sõiduki juht, kelle sõidukil on liikumispuudega või pimedat inimest teenindava sõiduki parkimiskaart, tohib:

1) asulas peatuda ja parkida peatumist või parkimist keelavate liiklusmärkide mõjupiirkonnas tingimusel, et seisev sõiduk asub täielikult kõnniteel, jättes jalakäijale sõiduteest kaugemal kõnnitee serval vabaks vähemalt 1,5 meetri laiuse käiguriba. Kirjeldatud luba ei kehti teelõigul, mis on tähistatud peatumise keelujoonega;

2) parkida parkimist keelavate liiklusmärkide mõjupiirkonnas, piiratud parkimisajaga parklas ettenähtust kauem ja õueala teel väljaspool parklat kohas, kus see ei takista jalakäijaid ega muuda võimatuks teiste sõidukite liiklust.

Liikumispuudega ja pimeda inimese liiklemist ja neid teenindavate sõidukite parkimist ning liikumispuudega inimeste juhitavate sõidukite parkimist korraldab kohalik omavalitsus. Liikumispuudega või pimedat inimest teenindava sõiduki parkimiskaardi annab välja kohalik omavalitsus. Parkimiskaardi välja andmise aluseks on keskmisele, raskele või sügavale puude raskusastmele vastav liikumis- või nägemisfunktsiooni kõrvalekalle või ajutine liikumisfunktsiooni või nägemisfunktsiooni kõrvalekalle, mis tingib liikumisabivahendi kasutamise.»

Liiklusseaduse eest vastutab aga majandus- ja kommunikatsiooniministeerium ning sealt anti teada, et mitmike vanematele eriõiguste andmist invakohale parkimiseks pole arutatud.

«Lapsevankriga liiklejaid on reeglina rohkem, kui puudega inimesi, mis võib tekitada olukorra, kus puudega inimene ei saa invakohta kasutada, kuna selle on juba hõivanud lapsevanemad. Invakohad ei pruugi reeglina olla ka laiemad, kui tavapärased parkimiskohad, vaid nad lihtsalt asetsevad mugavamalt sissekäigu lähedal. Mõned poed on loonud ka pere parkimiskohad, mis olukorda ka veidi lahendab,» sõnas majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi avalike suhete osakonna nõunik Taavi Audo lõpetuseks.