/nginx/o/2019/02/21/11807660t1ha889.png)
/nginx/o/2021/05/31/13814819t1h9ceb.jpg)
Läänemaal on külaelanikud läinud raksu pikaaegse loomapidajaga ning süüdistavad teda loomapiinamises. Kalju küla elanike sõnul on talupidaja Tiiu loomapidamine hirmuäratav ning karjamaast mööda sõites tuleb koleda vaatepildi tõttu silmad lausa kinni hoida.
Kalju küla asub Läänemaal Lääne-Nigula valla Kullamaa osavallas ning paikneb suuresti Marimetsa looduskaitsealal. Just selles kauni loodusega kohas on külaelanikud tülli pööranud pikaaegse talupidaja Tiiuga.
Elanike sõnul elavad Tiiu loomad õõvastavates tingimustes. Näiteks olevat karjamaal lubatust rohkem loomi, mistõttu elab kari mulla ja muda peal, sest muru sellistes tingimustes lihtsalt ei kasva.
«Vaatepilt, mis meile iga päev sealt karjamaalt mööda sõites paistab, on lihtsalt jube. Loomad on haiged, surevad otse karjamaal. Korjustele on peale visatud vaid mingi presenditükk,» kirjeldab külaelanik «Kuuuurijale».
Kohalikud on hirmul, sest nad ei tea, kuhu haigeid loomi maetakse ning kas see võib ka nende joogivett rikkuda. Enim paistavad kohalike sõnul silma kärntõvega loomad. Peale selle pidavat talupidaja ka ise loomi tapma.
Külaelanikud mõistavad, et Tiiu on koos oma abikaasaga juba vanas eas ega jõuagi enam loomi pidada selles taktis, mis vanasti. Küll aga arvavad kohalikud, et kui kari käib üle jõu, peaks naine sellest loobuma.
Mida kostab kohalike kaebuste peale Tiiu ise?
Tiiu sõnul pole tema loomad haiged ning reedel teda külastanud ametnik mingeid etteheiteid ei teinud. Ta arvab, et inimesed on lihtsalt kadedad ja kiusavad teda.
Kui uurisime, kas talupidaja ise ka oma loomi tapab, nagu külaelanikud väidavad, kinnitas ta nende sõnu. «See on minu õigus! Ma võin oma karjamaal oma loomi tappa enese tarbeks. See on minu otsus, kas lasen tappa või tapan ise. Kui tahan, võin kasvõi terve oma karja ära kupatada ja seda mulle keelata ei saa mitte keegi,» lajatas Tiiu tuliselt.
Talunik kinnitab, et on kogukonna jaoks paras pähkel, sest talle meeldib seista õiguste eest. Näiteks viimasel ajal uurivat Tiiu looduskaitseseadusi, sest vald tahab ehitada teed tema maatükile, mis asub Marimetsa looduskaitsealal. Sellele lubas vanaproua täiel rinnal vastu seista.
«Me oleme siin jalus lugupeetud Pärnpuul, kes on küüned konksus ja on väga halb inimene,» sõnas Tiiu. Jääb mulje, nagu süüdistaks ta kõiges endist Kullamaa vallavanemat Einar Pärnpuud, kes peab põllumehe ametit ja on ka Lääne-Nigula vallavolikogu liige.
Kui uurisime Tiiult, kas tohime teda külastada ning tema loomi vaadata ja pildistada, keeldus ta kategooriliselt.
Kas tõesti on valla ametlike kontrollide taga Pärnpuu?
«Ma ei ole teda näinud aastaid, mismoodi ma teda kiusan,» oli volikogu liige hämmingus. Pärnpuud pani vanaproua jutt südamest naerma.
«Kui inimene ei oska ega suuda oma loomi pidada, siis ei ole ju selles keegi teine süüdi,» sõnas pikaaegne põllumees Pärnpuu. Ta ei mõista naise süüdistusi külaelanike vastu ning kinnitab samuti, et vaatepilt karjamaal pole kõige ilusam.
Kas vald on naise kohta korduvalt kaebusi teinud?
«Meile on teada Tiiu loomapidamisega seotud probleemid Kalju külas. Suhtleme nimetatud teemal erinevate asutustega, sh keskkonnainspektsiooni ning põllumajandus- ja toiduametiga. Selle kohta, et kohapeal käiks loomade hukkamine, meil infot ei ole. Tiiu Korpuse ja tema loomapidamisega seotud teemadel me hetkel kommentaari ei saa jagada, kuna on pooleli menetlustoimingud tema suhtes,» vastas Kullamaa osavallavanem Katrin Viks «Kuuuurijale».
«Põllumajandus- ja toiduamet on teadlik erinevatest probleemidest, muu hulgas oleme käinud looma omanikku kontrollimas. Viimane kontroll (28.05) toimus teavitamata. Loomad olid viidud uuele karjamaale ja neil on toitu piisavalt. Tegeleme asjaga ja hoiame olukorral silma peal,» vastas PTA kommunikatsiooniosakonna nõunik Elen Kurvits.
Looma tapmine oma tarbeks on siiski lubatud!
Maa Elu portaal kirjutas kahe aasta taguses artiklist, et põllumajanduslooma võib oma tarbeks tappa vaid füüsiline isik, kellel on vajalikud oskused ja teadmised. Looma saadusi võib tarbida vaid loomapidaja pere.