Kas tõesti kaotas inimene elu pelgalt päästeametiga möödarääkimise tõttu?

Päästeameti töötajad kontrollimas sõidukit. Pilt on illustratiivne. Foto: Elmo Riig / Sakala

«Kuuuurijaga» võtsid ühendust Kerepäälse küla elanikud, kelle sõnul kartis üks külamees peale päästeameti külastust oma kodus ahjusid kütta ning kolis seetõttu autosse elama.

Kerepäälse küla asub Võrumaal, kaunite laante ja metsade keskel. Selles väikeses külas tunnevad kõik kõiki ning just seetõttu on kohalikud mures. Miks ikkagi külmus tore külamees oma maja ees sel talvel surnuks?

Kohalike sõnul oli mees enne oma surma rääkinud, et päästeamet keelab tal ahjusid kütta, mistõttu pidi ta kolima autosse elama. 

Tänaseks pajatavad mehe tuttavad, et vanahärra magaski nii öö läbi töötavas autos ning päeval toimetas oma majas. Mehe surmapäev olevat olnud selle poolaasta viimane kõige kargem öö. Tol hommikul, kui mees surnuna leiti, ei olevat läinud tema auto enam käima. Kütusepaak oli tühi, mistõttu arvavadki kohalikud, et otsa saanud kütus sai mehele saatuslikuks.

Kas tõesti keelas päästeamet mehel küttekoldeid kasutada või rääkisid vanahärra ja päästeamet üksteisest mööda?

«Kuuuurija» pöördus päästeameti Lõuna-Eesti kommunikatsioonijuhi Marek Kiiki poole:

«Päästjad käisid Kerepäälse külas Semmo talu elanikku kodus nõustamas kahel korral – eelmise aasta septembris enne kütteperioodi algust ja selle aasta veebruaris külmemate ilmade ajal. Meeskonnavanemad, kes kodukülastust läbi viisid kinnitavad, et kütteseadmete kasutamise keelamisest ei olnud sõnagi juttu. Seda tõestavad ka külastustel täidetud nõustamise ankeedid. Majas oli kaks kütteseadet, pliit ja ahi.

Viimati, veebruaris tehtud külastuse ajal tegi majaomanik pliidil toitu ning pliit töötas probleemideta. Tõsi, ahjul olid tahmajäljed ja mõned praod, kuid need ei takistanud selle kütmist. Päästjad paigaldasid ka uue suitsuanduri. Seda ikka selleks, et mehel oleks oma majas turvalisem elada.

Inimene, kelle kodu seisukord on pikema aja jooksul järk-järgult halvenenud, ei tarvitse ise oma varale ja elule tekkinud ohtu aduda. Silmnähtavalt katkiste või lagunevate kütteseadmete märkamisel selgitame talle seadme kasutamisega kaasnevat tuleohtu. Tuleoht kodule võib olla põhjustatud ühelt poolt küttekolde kehvast seisust, teiselt poolt ka valest kasutamisest, kuid sageli kombineeruvad mõlemad.

Kütteseadme vea korral soovitame kõigepealt kutsuda pottsepp või korstnapühkija, vale käitumise korral (puud või praht põleva ahjukolde ees, põlevmaterjalist asjad kütteseadme kuumenevate osade vastas, kütmiseks vale materjali kasutamine, puhastamata kütteseade jms) selgitame, kuidas oleks õige, et tuleoht elamule oleks viidud miinimumini.

Abivajajaid on palju ning erineva taustaga ja sageli ei ole ka omavalitsusel võluvitsa, mis kõik probleemid lahendaks. Kui oleme avastanud kodu, kus tuleohutuse tagamisega on probleeme, siis püüame igati muutuste elluviimisele kaasa aidata. Samas koduomaniku eest me vastutust võtta ei saa ning lahendused saavad sündida ainult omaniku enda tahtel ja koostöö läbi. Omavalitsusega info jagamine nende kodude kohta on üks sageli kasutatav võimalus, kuid see ei ole täielikult automatiseeritud protsess. Kui päästeamet on keelanud väga tuleohtlike kütteseadmete kasutamise ja inimene vajab meie hinnangul kohest vältimatut abi (nt. külmaperioodil), siis tavapraktikas teavitatakse vältimatu abi vajajast ka kohalikku omavalitsust. Sama põhimõte kehtib ka tulekahjus elupaiga kaotanud inimeste suhtes, kes vajavad eluks ajutist või püsivamat asenduspinda.

Küttekollete ohutumaks muutmisel teevad kohalikud omavalitsused ja päästeamet tihedat koostööd projekti «Kodud tuleohutuks» raames. Kuid nagu öeldud, ka siin on abivajajaid väga palju ja kõigi jaoks ei jagu vahendeid. Aastas suudetakse väiksemates kohalikes omavalitsustes projekti toel renoveerida vaid mõnede kodude vananenud ja lagunevad kütte- ning elektrisüsteemid. Mõnikord pakuvad kohalikud omavalitsused tuleohtlike eluasemetega inimestele lahenduseks ohutumaid asendus pindasid, millest väga sageli siiski loobutakse.

Äärmuslikel ja väga üksikutel juhtumitel (nt. kortermajas kui on korduvalt tekkinud tuleohtlik olukord, mis ohustab kaaselanikke ja inimene oma ohtlikku käitumist ei muuda ja kodust keskkonda ei suudeta ohutumaks muuta, mille tõttu inimene muutub ohuks endale ja teistele) on kohalikud omavalitsused rakendanud ka eestkoste menetlust, mille käigus paigutatakse ohtlike käitumisharjumustega ja tuleohtlikus keskkonnas elav inimene hooldekodusse.

Nõustume, et kindlasti vajavad Kerepäälse küla elanikud rahustamist ning seepärast on tegelikkust peegeldavate faktide avaldamine väga oluline. Loodame, et loo avaldamine aitab ühtlasi kaasa päästjate usaldusväärsuse püsimisele, kelle ennetustöö siiras eesmärk on tuleohvrite ja -õnnetuste arvu vähendamine. Seega on äärmiselt kena, et Te teleloo tegemisel ei toetu ainult mõne külainimese arvamusele või kuulujuttudele, vaid otsite juhtumile faktilisi kinnitusi.»