/nginx/o/2021/04/15/13730680t1hc157.jpg)
/nginx/o/2021/04/16/13732188t1h2ed5.jpg)
«Kuuuurijale» kirjutasid murelikud Paldiski elanikud, kelle sõnul on suvilate rajoonis karulaugu looduslikud kasvualad, mis on prügiga kaetud.
Paldiskis on karulaugu looduslikele kasvualadele juba aastaid veetud prügi
Paldiski linnas asub suvilarajoon, mis ehitati juba siis, kui linn kuulus idanaabritele. Rajoon on säilinud vägagi esialgses olekus, vaid üksikud suvilad on uuendatud. Seda suvilarajooni iseloomustavad külg külje kõrval asuvad krundid väikeste suvilate ja kasvuhoonetega.
Kohalikke teeb aga kurvaks asjaolu, et suvilate juures on pisikene metsarada, kus jalutades ei pidavat nägema muud, kui koledat prügi. Just sellesama metsaraja ääres on ka looduskaitse all oleva karulaugu kasvualad.
Metsik karulauk on kolmanda kategooria kaitsealune taim, mida võib metsast võtta vähesel määral üksnes enda tarbeks. Loodusest korjatut müüa on looduskaitseseadusega sootuks keelatud. Eestis on karulauk väidetavalt ohulähedane liik. Seda varjulistes metsades kasvavat taime ohustab kasvukohtade hävinemine ja nende seisundi halvenemine metsaraie või ehitustegevuse tõttu. Teine ohutegur on taime liigne korjamine, sest see pärsib paljunemist.
«Kahju on ju vaadata, kuidas nii väärtuslikku taime hävitatakse! Kas tõesti ei saa omavalitsus midagi ette võtta?» küsib kohalik, kes on taimede pärast mures.
/nginx/o/2021/04/16/13732191t1h644b.jpg)
«Kuuuurijale» kirjutanud kohalikud ei tea, kas ala kuulub omavalitsusele või on eraomandis. Sellegipoolest on inimesed omavalitsusele juba mitu aastat karulaugu kasvualadel olevast prügist teatanud, kuid väidetavalt on kahe aasta jooksul olukord hoopis vaid hullemaks läinud.
«Käime vabatahtlikuna koristustalguid Paldiskis tegemas igal aastal, kuid pole veel sinna kanti jõudnud, sest prügi on palju ja ala on suur. Samas on karulaugu alade koristamine suur murekoht ja peavalu, sest taimede peal tallumist tuleb võimalikult palju vältida. See tegevat looduskaitsjate sõnul palju halba ja hävitaks väärtuslikud taimed,» rääkis kohalik lõpetuseks.
/nginx/o/2021/04/16/13732195t1h5852.jpg)
«Kuuuurija» pöördus vastuste saamiseks Lääne-Harju vallavalitsuse poole.
Lääne-Harju vallavanem Jaanus Saat vastas «Kuuuurijale» järgmiselt:
«Antud kinnistu ei kuulu vallale ega ei ole eraomandis. Maa-ameti katastriaardi järgi on tegemist sihtotstarbeta maaga ning omandi ulatus on selgitamisel. Antud kinnistu ajutiseks valitsejaks on Vabariigi Valitsuse 03.09.1996 määruse nr. 226 kinnitatud „Maa riigi omandisse jätmise korra“ (edaspidi kord) punkti 20 kohaselt Maa-amet. Vaatamata sellele, kes on kinnistu omanik, on vallavalitsus võtnud eesmärgiks sellised prügikohad likvideerida ning seda järgemööda tehakse.
Igal aastal korraldab vallavalitsus talgupäevi, kus üheskoos kogukonnaga selliseid „ei kellegi maal“ asuvaid prügihunnikuid koristatakse. Paraku on seis selline, et üks aasta koristame ja järgmine aasta on olukord sama. Samas on aastatega olukord tunduvalt paranenud. Tõenäoliselt on selliste prügikohtade tekitajad kõrvalasuva aiandusühistu liikmed. Probleem on selles, et aiandusühistud ei soeta endale piisavalt mahukaid prügikonteinereid kuhu ühistu liikmete prügi ära mahuks. Põhjus võib olla hinnas – mida väiksem konteiner, seda väiksem tasu. Inimesed on väga hinnatundlikud. Seetõttu tekib olukord, kus aiandusühistu konteiner on täis või krundi piirist liiga kaugel ja seetõttu viiakse prügi lähedalasuvasse metsa. Eelmisel aastal alustasime vallavalitsuses jäätmevaldajate registri korrastamist. Paldiskis asuvatele aiandus – ja garaažiühistustele sai saadetud konkreetsed küsimused, kas neil on olemas jäätmekonteinerid ning kui ei ole, siis kuhu jäätmed viiakse. Peale seda on olukord mõnevõrra paranenud, kuid tööd on veel palju.
Vallavalitsus tegeleb selliste olukordadega järjepidevalt. Järelevalvet teeme kogu aeg kogu aeg – esiteks registri tasandil, teiseks ka kohapeal käimine, suhtlemine, selgitamine jne. Kõige viimase meetmena tuleb tegelikult karistamine, sest see ei lahenda tegelikku olukorda (prügi on ikka metsas). Karistusmeedet saab rakendada minu hinnangul nendega, kes on 100% süüdimatud – selgitused kohale ei jõua, siis maksad ja selle raha eest koristatakse. Alles hiljuti sai otsustatud, et suurendame vallavalitsuse keskkonnaosakonna inimressurssi, kelle ülesandeks on just selliste teemade lahendamine.»