:format(webp)/nginx/o/2019/02/21/11807660t1ha889.png)
/nginx/o/2021/02/17/13634208t1h95ff.jpg)
«Kuuuurija» poole pöördunud Kalle (nimi muudetud, toim. teada) selgitas, et olukord sai alguse siis, kui mõlemad perepojad olid väidetavalt koroonahaige lähikontaktsed. Terviseamet helistas seetõttu pereema Tiiale, kes olevat parasjagu autoroolis olnud.
«Terviseametist helistati mulle. Kahjuks ei meeldi mulle roolis vestelda, olenemata sellest, et mul on hands free-süsteem. Palusin seetõttu mulle veidi hiljem tagasi helistada, kui olen ilusti sihtpunkti jõudnud. Praeguste ilmadega ei ole võimalik kahjuks igal pool teepervele seisma jääda. Kuid viisakuse asemel tõsteti mu peale häält. Naine telefonis ütles, et temal saab kohe tööpäev läbi ja kui ma kohe tee äärde seisma ei jää ega vestle temaga, kutsub ta meie perele politsei,» rääkis ametnikes pettunud pereema Tiia.
Tiia rääkis olukorrast oma abikaasa Kallele, keda selline käitumine pahandas. Pere kavatses järgmisel päeval terviseametile tagasi helistada. Sama päeva õhtul avastasid nad postkastist ka terviseameti e-kirja juhistega, kuidas lähikontaktsena käituda. Pereisa Kalle sõnul oli kiri vaid vene ja inglise keeles. «Oi ma läksin püha viha täis. Kus riigis me elame? Helistasin terviseametile tagasi ja palusin selgitust, miks nii käitutakse ja miks ei saadeta eestikeelseid juhiseid. Selle peale vastati mulle, et ma pöörduksin keeleinspektsiooni oma pretensiooniga,» kirjeldas Kalle olukorda.
«Kuuuurija» küsis kommentaari ka terviseametilt. Terviseameti meediasuhete spetsialist Merilin Vernik palus saata täpsemat teavet, sealhulgas maakond, kus perekond elab, ja nende telefoninumbrid. «Kuuuurija» saatis teabe lahkelt Vernikule.
Vaid pool tundi peale seda, kui «Kuuuurija» saatis Vernikule vastuse, helises Kalle telefon. Tema sõnul oli kõne taas ebameeldiv. «Tere mulle ei öeldud, küsiti järsult, et kellega ta räägib ja kas olen firma või eraisik. Meie kõne sellega ka lõppes. Peale kõnet hakkasin uurima, mis number see oli. Google'ist leitud info kohaselt kuulus number terviseameti lõuna regionaalosakonna juhatajale Tiia Luhtile,» rääkis Kalle. Mees püüdis peale suurt avastust järgmisel päeval Luhtile helistada, kuid ei saanud teda kätte. Veidi enne tööpäeva lõppu helistas Luht Kallele tagasi.
«Ma küsisin temalt, et kes me terviseameti arust oleme, et meiega nii suhelda võib. Tunneme ennast nagu mingi kõntsana. Moka otsast tuli vabandusele sarnanev lause, aga väga tõsiselt seda võtta ma ei suuda. Ka see kõne oli kuidagi üleolev,» rääkis Kalle lõpetuseks.
«Kuuuurija» pöördus uuesti terviseameti meediasuhete spetsialisti Merilin Verniku poole, et ka viimases kõnes selgust saada.
Loe terviseameti vastust siit:
Tere!
Kui selgub, et inimene osutub lähikontaktseks või positiivseks, siis on äärmiselt oluline see info võimalikult kiiresti inimeseni toimetada. Eesmärk on viiruse levikut piirata ning see tähendab ka vajadusel inimese käikude piiramist.
Kui inimene on parasjagu autoroolis, on Terviseametil tavapraktika paluda auto peatada, et saaks võimalikult ohutult selle informatsiooni ning vajalikud juhised inimesele anda. Kui siiski selgub, et inimene keeldub koostööst, peame me inimest hoiatama, et kui koostöö ei laabu, siis teavitame sellest politseid. Antud juhul oli abiline seda sunnitud tegema.
Edastasime täiendava informatsiooni meie lõuna regioonile ning nemad asusid asja uurima. Ekslikult arvati, et edastatud telefoninumber oli haigeid läbi helistava abilise oma ning seetõttu helistati kõne all olevale pereisale.
Hiljem oma eksimusest aru saades, numbrile tagasi helistades, vabandas Terviseameti töötaja pereisa ees ning kõne lõpetati sõbralikult.
Parimate soovidega
Merilin Vernik
Meediasuhete spetsialist