/nginx/o/2019/02/21/11807660t1ha889.png)
/nginx/o/2020/01/30/12906415t1h5170.jpg)
Täna on meile kõigile teada, et sotsiaalministeerium nõuab „Kuuuurija“ saates vilepuhujana suu avanud Simmo Saare lahkumist terviseameti pressiesindaja koha pealt. Simmo Saart ja mind - ajakirjanik Katrin Lusti - ning “Kanal 2” süüdistatakse seejuures ministeeriumi laimamises.
Täpsemalt süüdistas laimamises mind sotsiaalminister Tanel Kiik möödunud nädalal toimunud pressikonverentsil. Täpselt päev varem kritiseeris terviseameti pressiesindaja Saar anonüümselt sotsiaalministeeriumi (SOM) kõige kõrgemate ametnike nagu kantsler Marika Priske ja rahvatervishoiu eest vastutava asekantsleri Maris Jesse tööd.
Minister Kiik heitis mulle pressikonverentsil ette peamiselt seda, miks ma jäin uskuma ametniku pahatahtlikku laimu ja ei küsinud usaldusväärsete ja vastutavate ametnike käest vastuseid ehk vastulauseid.
Tahaksin siinkohal ministrile täpsustada, et vastuseid ametnikelt -seoses koroona kriisiga- olen ma küsinud kevadest saati. Mulle lihtsalt ei vastata! Ka pressikonverentsil - kui küsisin täiendavaid küsimusi- käskis minister Kiik mul vait olla.
Olles nädal aega tagasi intervjueerinud Simmo Saart, olen ma täna veendunud, et just sotsiaalministeeriumi juhid (kõrged ametnikud) tekitavad tegelikult Eesti riigile sadu miljoneid eurosid kahju (rääkimata siinjuures inimeludest).
Mailis Reps pani hiljuti ministriameti maha, aga sotsiaalministeeriumi haldusala ametnikud ei ole oma vigasid tänaseni tunnistanud. Kusjuures Repsi kahju riigile (laste vedamine ametiautoga kooli ja trenni) maksis maksumaksjale paar tuhat eurot kuus, aga sotsiaalministeeriumi vead võivad meie riigile minna maksma sadu miljoneid eurosid.
Täna on Simmo Saare vilepuhumine saanud aga eriti kummalise pöörde. Avalikkus arutleb nüüd selle üle, kas “kitse” panna on ilus või mitte….samas meie riigiametniku aus ülestunnistus selle kohta, kuidas meie rahva tervis on ohus, ei huvita enam justkui mitte kedagi. Inimesed arutlevad selle üle, kas nad suudaksid äraandjaga koos töötada jne. ning ametniku õilis eesmärk avada suu on muutunud naeruväärseks.
Minister Tanel Kiik selgitas ka seda, et vaktsineerimisplaani täitmiseks on meie riigil vaja neli miljonit süstlanõela ning vaktsineerimisega seotud logistika kuludeks on arvestatud umbes 190 000 euroga.
Kas need numbrid tunduvad teile adekvaatsed selle kõrval, mis on koroona kriis täna meie riigile ja majandusele maksma läinud - meil on juba hetkel selleks kõigeks kulunud miljard eurot!
Kevadest peale olen üritanud ajakirjanikuna aru saada, mis on meie riiki tabanud pandeemia SOS-plaan. Eelkõige olen seda teinud seetõttu, et minu vaatajal on nii palju küsimusi, millele ma vastata ei oska.
Mida rohkem ma asja aga süvenen, seda rohkem ma saan aru Simmo Saare sõnadest, et kala hakkab mädanema peast ehk sotsiaalministeerium ei ole käitunud antud koroona kriisis adekvaatselt ja justnimelt nende töö on hetkel põhjustanud meie riigis teatava kaose.
Juba suvel kirjeldasid maailma suurimad ravimifirmad nagu Pfizer oma vaktsiinide omadusi. Juunikuu alguseks oli teada, et kuuskümmend vaktsiini, mida maailmas arendatakse, on kõik süstitavad ja seda mitmes etapis.
Meie rahvatervise eest vastutav asekantsler Maris Jesse ütleb aga enne jõule pressikonverentsil, et meie riigil on varutud hetkel vaid 50 000 sobilikku nõela. Kuna koroona vaktsiiniks on vaja kahte süsti, siis saan mina aru, et meie riik on hetkel valmis vaktsineerima kõigest 25 000 inimest, mis siis et juba ainiti riskigruppi kuulub 300 000 kodanikku.
Kas tõesti ei suutnud meie riigi kõige helgemad pead mõelda juba suvel, et vaktsiini olemasolu korral on meil tarvis ka vastavaid süstlaid ja nõelu...maskiprobleemiga me seisime kevadel ju juba silmitsi piisavalt!
Rahvatervise eest vastutav asekantsler Maris Jesse ei ole muide loll.
Tartu Ülikooli arstiteaduskond on koht, mille lõpetamiseks on vaja distsipliini ja andekust! Hiljem on proua Jesse õppinud Londoni parimates kõrgkoolides just rahvatervise juhtimist. Ta on töötanud varasemalt ka Haigekassa ja Tervisearengu Instituudi juhina. Jesse on Tartu Ülikooli kliinikumi nõukogu liige ja samuti on ta olnud maakera tähtsaima tervishoiupoliitika eest vastutava Maailma Tervishoiuorganisatsiooni täitevkomitee liige.
Aga nüüd on nii, et oma ala parim spetsialist ei oska lugeda ülemaailmseid teavitusi vaktsiinide teemal ja sotsiaalministeerium jätab nõelte, süstalde ja külmikute muretsemise viimasele hetkele, mis siis et juhtivad vaktsiini tootjad selgitasid juba terve suve oma veebilehtedel, mismoodi nad vaktsiini väljatöötamisega tegelevad. Kõigile oli selge, et vaja läheb vastavaid süstlaid ja nõelu aga millegipärast meil neid ei ole ja seda kõike ei räägi mitte ainult vilepuhuja Simmo, vaid seda teatab pressikonverentsil ka Jesse ise.
Aga mida siis terve 2020. aasta suvi tehti? Kes vastutab majandusliku allakäigu eest, mille sees me täna oleme? Kas sotsiaalministeeriumi kõrgetel ametnikel ei lasu tõesti mitte mingit vastutust?
2013. aastal tehti sotsiaalministeeriumis rahvatervise riskianalüüs, milles kirjeldati võimalikku pandeemia ohtu ja räägiti ka selle tagajärgedest Eestis. Hiljem täiendati riskianalüüsi 2018. aastal ja sellest kirjutas toona huvitava loo ka Õhtuleht.
Ministrid tulevad ja lähevad vastavalt poliitikale aga Marika Priske on oma ametis olnud juba 2014. aastast peale ja Maris Jesse on olnud kõrgel positsioonil sotsiaalministeeriumis 2016. aastast peale.
Simo Saar tuli ja rääkis, missuguste vigadega on need kõrged ametnikud hakkama saanud ja mismoodi on nende tõttu kannatanud teised riigi institutsioonid ja eelkõige rahvas.
Kui Reps astus tagasi, siis Simmo Saare vilepuhumine lõppes sellega, et sotsiaalministeerium palkas linna parimad IT spetsialistid, et välja nuhkida, kes oli see mees kes julges nende kohta suud pruukida ning esimesel võimalusel kästakse mehel ka minna.
Nagu öeldud siis rahvas arutleb täna selle üle kui ilus või kena on oma ülemuse kohta minna avalikult rääkima...selle asemel et mõista, mida ametnik tegelikult oma vilepuhumisega öelda soovis! Ja see sõnum oli lihtne- meie tervishoiupoliitikas peavad astuma areenile uued tegijad, sest eelmised on kriisis põrunud!
Millise sõnumi me saadame välja Simmo Saare juhtumi puhul...kuidas me julgustame selle looga inimesi, kes tahaksid tulla tulevikus välja ja rääkida mis toimub...ainus sõnum, mis selle looga välja saadeti on see, et Saar on rahvavaenlane kes julges kritiseerida riiki...ta kaotas töö ja tuleviku!
Kes julgeb korrata?
Kas tõesti jääb rahvas teda mäletama eelkõige kui ebalojaalset ametnikku oma ülemusele ja oskust näha tema jutust kaugemale meie rahval ei pruugi olla ja see kõik on väga kurb!
Head tervist kõigile!
Vaata Katrin Lusti küsimusi valitsuse pressikonverentsil siit: