:format(webp)/nginx/o/2019/02/21/11807660t1ha889.png)
/nginx/o/2020/07/15/13212208t1h1729.jpg)
Täna pärastlõunal võttis Katrin Lustiga ühendust ilmalik surnumatja Jüri Pallo. Mehe sõnul leidis täna Leevi kalmistul, mis asub Räpina lähedal, aset õudne sündmus.
Leevi kalmistul leiti haua kaevamisel granaat
"Kuskil keskpäeval helistasid mulle Läti hauakaevajad ja ütlesid, et nad leidsid hauda kaevates lõhkekeha," rääkis Jüri Pallo Lustile. Lõhkekeha oli meetri sügavusel ning hauakaevajad ei teadnud, mida sellega peale hakata.
Pallo palus hauakaevajatel silmapilkselt helistada numbrile 112, aga lõhkekeha leidnud mehed otsustasid selle asemel informeerida hoopiski kalmistuvahti.
"Läti mehed vedasid lõhkekeha paljaste kätega paarkümmend meetrit hauast eemale põõsa alla ja hiljem demineerijad ütlesid, et oli ime, et nad seda tehes ellu jäid ja lõhkekeha ei plahvatanud!" selgitas Pallo, kes oli juhtunust täiesti šokis.
Pallo helistas 112 numbril ning demineerijad palusid matusetalitus silmapilkselt lõpetada ning inimesed evakueerida.
"Ma ütlesin demineerijatele, et meil on vaja surnu maha matta ja nii me seda ka kiiresti tegime. Lugesin palvused ja lahkusime siis haualt! Kuskil kahe paiku saabusid demineerijad, kes õhkisid koha peal lõhkekeha!" kirjeldas mees kalmistul aset leidnud õõvastavat juhtumit.
Pallo sõnul oli tegu sõjaaegse F1 granaadiga.
"See oli vene sõjaaegne granaat, mis koha peal õhku lasti. Käis tume müts, lahingugranaadi pauk...seda ma kuulsin, sest olin ise veel koha peal!"
F1 tüüpi käsigranaate kasutati laialdaselt II maailmasõja ajal. Selline granaat kaalub koos sütikuga keskmiselt 600 grammi ja sisaldab lõhkeainet TNT tavaliselt 60 grammi. Kõige laialdasem käsigranaadi levik II maailmasõja ajal oli kildplahvatus granaat. See tähendab, et plahvatuse hetkel laguneb granaat kildudeks, mis lendavad kuni 200 meetri kaugusele.
Pallo sõnul oli ime, et kõik lõhkekehaga kokku puutunud inimesed pääsesid terve nahaga ja et läti hauakaevajatega ei juhtunud midagi hullu.
"Lugesin koha peal palvuse ja tänasin Jumalat, et ta oli meiega!" lisas Pallo.
Jüri pilt sündmuskohast hetk enne plahvatust:
/nginx/o/2020/07/15/13212224t1h9460.jpg)
"Kuuuurija" päringule vastas lõuna päästekeskuse kommunikatsioonijuht Marek Kiik:
15. juulil kell 12.24 laekus häirekeskusele teade, et Põlvamaal Räpina vallas Leevi külas leiti surnuaiast sidrunikujuline ese, mis teataja hinnangul võis olla granaat.
Kohale sõitnud päästeameti demineerimiskeskuse Lõuna-Eesti pommigrupi demineerijad selgitasid, et Leevi surnuaial oli haua kaevamise käigus leitud vene päritolu käsigranaat F-1. Leitud lõhkekeha oli koos sütikuga ja ohtlikus olukorras, see oli roostes ja küljes oleval sütikul puudus link. Kuna lõhkekeha transportimine lõhkamiskohta polnud seega võimalik, võttis demineerimistöö juht vastu otsuse hävitada granaat kohapeal.
Ümbruskonna ohutuse tagamiseks kaasati sündmuse lahendamisele politsei. Ohutuse tagamise lisameetmena kasutati granaadi hävitamiseks leiukoha vahetus läheduses asunud liivaauku. Sarnaste lõhkekehade hävitamine leiukohal on demineerijate praktikas üsna tavapärane. Mida aeg edasi, seda ohtlikumaks sõjaajast maapõue jäänud lõhkekehad lagunedes muutuvad ja seda riskantsem on nende transportimine leiukohast eemale.
Peademineerija Ando Piirsoo lisas, et mingil juhul ei tohi leidmisel lõhkekeha liigutada ega seda kuhugi viia. „Paraku oli seegi kord granaati tõstetud ja see põõsa alla pandud,“ ütles Piirsoo. „Kuid selline ettevaatamatus oleks võinud äärmiselt halvasti lõppeda.“ Demineerijad selgitasid granaadi leidjaile, et lõhkekeha on alati plahvatusohtlik ning sellest tuleb kõige pealt teavitada hädaabinumbril 112 ning jääda demineerijate tulekut ootama. Ise ei tohi lõhkekehaga midagi ette võtta.
Edusoovidega
Marek Kiik
Lõuna päästekeskuse kommunikatsioonijuht