Mõni apteek ees või taga: kinni läks "ainult" 25 apteeki ja Ravimiamet rikkus seadust

Apteek suletud Foto: Peeter Kümmel / Sakala / Scanpix

Mõni nädal pärast apteegireformi jõustumist 1. aprillil rääkisid koalitsioonipoliitikud, ametnikud ja meedia kui ühest suust, et midagi hullu ei juhtunudki. Kinni läks „ainult“ 25 apteeki ja kõigis suurasumites on apteegid alles. Küll aga on millegipärast tekkinud vajadus tehtud vigasid lappida isegi koroonaviiruse eriolukorra kiirete seadusmuudatuste tuules.

Nagu Toomas Kivimägi ja Hanno Pevkur 15. aprillil toimunud Riigikogu istungil eelnõu 170 SE teisel lugemisel välja tõid, siis tagaukse kaudu püütakse kriisiga seotud kobareelnõus muuta JÄÄDAVALT ravimiseadust, et seadustada Kohtla-Järve Oru haruapteegi tegevus. 

„Reeglid, mis kehtivad 1. aprillist apteekide asutamisel kõigile, tegelikult kõigile ei kehti, kui Riigikogu selle muudatuse heaks kiidab. See on täiesti uskumatu, et eriolukorra kattevarjus selliseid muudatusi läbi surutakse,“ ütles Toomas Kivimägi Riigikogus. 

Pevkuri sõnul oleks selle sätte heaks kiitmine põhimõtteline seisukoha muutus ravimipoliitikas. 

„Me ütleme, et jah, seesama saal võttis vastu (apteegireformi) seaduse ja nüüd, vähem kui kuu aega pärast selle seaduse jõustumist me põhimõtteliselt anname delegatsiooninormi Ravimiametile kõik pea peale pöörata,“ sõnas Pevkur. 

Reaalsus on selline, et Ravimiamet lubas vastuolus kehtiva seadusega pärast 1. aprilli tegevust jätkata Oru haruapteegil Kohtla-Järvel, kuid ei lubanud sama Ahtme haruapteegile Ida-Viru Keskhaiglas, mis siis et nii haigla kui apteegipidaja seda ühiselt palusid haigla patsientide huvides. 

Ravimiamet vastas neile külmalt, et seadus erandeid ei võimalda. 

Tänaseks on selge, et Ravimiamet valetas Ahtmel asuvale Ida-Viru Keskhaiglale ja seal asunud haruapteegi pidajale ning diskrimineeris neid, kuna samas linnas lubati Oru haruapteegil edasi tegutseda. 

Kui ma küsisin Ravimiametilt, mis oli Oru apteegile erandi andmise seaduslik alus, siis hämati vastuseks, et eriolukorras vajavad inimesed ravimeid ja enne ei saa keegi öelda, et nende tegevus oli ebaseaduslik kui kohus nii otsustab. 

Kena loogika ühelt ametiasutuselt. Formaalselt tõesti ei saa ka vargale ja röövlile etteheiteid teha enne, kui kohus otsustab.

Riigivõimu teostav lugupeetud institutsioon poeb niimoodi hämades kohtu selja taha, selle asemel et otse ja ausalt öelda: jah, rikkusime seadust, kuna leidsime, et Orus peab apteek olema. Igatahes täna alles president kaalub, kas kuulutada seadust Oru apteegi erandiga välja või on see põhiseadusega vastuolus. 

Selge on see, et apteek ei ole pudipadi pood, mille asukoht ei ole oluline kellelegi peale selle omaniku. Sellest peaksid lõpuks aru saama ka apteegireformi läbi surunud ametnikud. 

Apteeki vajavad paljud inimesed, kellel ei ole liikumine alati kerge – puudega inimesed, vanemaealised, väikelaste vanemad jne. Keset möllavat koroonaviiruse puhangut on lisanduv liikumisvajadus eriti problemaatiline, sest paljud inimesed kasutavad liikumiseks ühistransporti ja puutuvad seetõttu ühest asula otsast teise minemiseks kokku paljude teiste inimestega. 

Aga samamoodi võivad olla sunnitud oma haigust levitama ka need, kes põevad muid nakkavaid haiguseid, nagu gripp või muud külmetushaigused. Rääkimata siis sellest, et haigel inimesel on lihtsalt väga ebamugav selliseid reise ette võtta. 

Näitena võime tuua Virumaa, kus otseselt apteegireformi tõttu suleti kokku kaheksa apteeki: neli Lääne-Virumaal ja neli Ida-Virumaal. Kõige markantsem näide neist ongi eelpool mainitud Ahtmel asuv Ida-Viru Keskhaigla polikliinik, milles tegutsenud apteek kaotas tegevusloa ja oli sunnitud uksed sulgema. 

See tähendab, et arsti juures käinud inimesed, kes suure tõenäosusega on haiged, enam samast majast ravimeid ei saa ja peavad selleks eraldi minema umbes kilomeetri kaugusele, ületades selleks tiheda liiklusega Ahtme maantee.

Näiteid jagub aga veel. Kohtla-Järve kaotas kokku kaks apteeki, millest üks kadus Keskallee tänavalt Järve linnaosas, mis tähendab, et küllaltki suure Järve linnaosa ühes piirkonnas pole enam ühtegi apteeki. Tapal jäid alles kolm apteeki, mis on kõik väga tihedalt kesklinnas koos ja ülejäänud linn on katmata. 

Tegelikult kadus ka Võsult apteek reformi tõttu, sest Benu apteegikett lõpetas selle apteegi tegevuse siis, kui oli selge, et apteegireformi tagasi ei pöörata. Ketil kadus põhjus toetada Võsu apteegi pidamist oma kasumlike apteekide arvelt.

Minu sõnum on see, et turg oli aastate jooksul välja kujundanud optimaalse apteekide võrgu ja isegi üksikute lülide kadumine tekitab tegelikult tuhandetele kui mitte kümnetele tuhandetele inimestele ebamugavusi. 

Ja seda ikka just eelkõige väikekohtades, kus niigi erinevate teenuste ja kaupade kättesaadavus iga aastaga väheneb. 

Ravimiamet vaatab olukorda oma Exceli tabelist ja ütleb, et ravimite kättesaadavus ei halvenenud. Sama ei arva aga inimesed, kes käivad Ahtme polikliinikus või kes kaotasid võimaluse käia kodulähedases apteegis. 

Omaette skandaalne on seejuures Ravimimeti poolt haiglale ja apteegile näkku valetamine, et seaduse järgi midagi lubada ei saa, kui tegelikult seda teisele apteegile samas linnas võimaldatakse.

29.06.2020

Artikli osas esitati Ravimiameti poolt kaebus Pressinõukogusse ning otsus on järgnev:

Kaebus nr 974

Pressinõukogu otsus 18.06.2020

Kuuuurija rikkus head ajakirjandustava

Pressinõukogu arutas Ravimiameti kaebust „Kuuuurija“ veebilehel 28. aprillil 2020 ilmunud artikli „Mõni apteek ees või taga: kinni läks „ainult“ 25 apteeki ja Ravimiamet rikkus seadust“ peale ja otsustas, et artikkel rikkus head ajakirjandustava.

Artikkel räägib sellest, et Ravimiamet lubas vastuolus kehtiva seadusega pärast 1. aprilli tegevust jätkata Oru haruapteegil Kohtla-Järvel, kuid ei lubanud sama Ahtme haruapteegile Ida-Viru Keskhaiglas. Kuuuurija väidab artiklis, et Ravimiamet on haiglale ja apteegile valetanud.

Ravimiamet kaebas Pressinõukogule, et artiklis on mitut teemat käsitletud läbisegi tausta selgeks tegemata ja fakte kontrollimata. Kaebaja ei ole rahul, et Ravimiametile sõna ei antud.

Ravimiamet leiab ka, et artikkel ei tugine faktidel, sisaldab põhjendamatuid hinnanguid ja on lugejaid eksitav.

Kuuuurija vastas Pressinõukogule, et ajakirjanik saatis küsimused Ravimiametile. Kuuuurija leidis, et Ravimiameti vastused ei olnud patsiendikesksed ja ajakirjanik andis neile artiklis hinnangu. Kuuuurija leiab, et riigiasutuste kritiseerimine ajakirjanduses on lubatud.

Pressinõukogu otsustas, et Kuuuurija rikkus ajakirjanduseetika koodeksi punkti 5.1., mis näeb ette, et kui kellegi kohta esitatakse tõsiseid süüdistusi, tuleks talle pakkuda kommentaari võimalust. Pressinõukogu hinnangul ei ole artiklis toodud ära Ravimiameti põhjendusi Oru haruapteegi tegevuse jätkamise vajalikkusest.

Samuti rikkus artikkel ajakirjanduseetika koodeksi punkti 4.1., mis näeb ette, et uudised, arvamused ja oletused olgu selgelt eristatavad. Pressinõukogu leiab, et artiklis on segamini faktid ning ajakirjaniku oletused ja hinnangud.

Pressinõukogu esimees Gunnar Siiner