VIDEO ⟩ Inimene muretseb, et koroonatesti tehakse valesti ja ühiskonnas liigub koroonapositiivseid inimesi

Testimine autos

FOTO: Dmitri Kotjuh/JÄRVA TEATAJA/SCANPIX

Seekord võttis Katrin Lustiga ühendust naisterahvas Tallinnast, kellel tekkis koroonaviiruse kahtlus. Nimelt sõitis ta 8. aprillil koos abikaasaga Tehnikaülikooli juures asuvasse koroonatesti punkti ja soovis anda proovi. Perearsti saatekiri oli tal selleks olemas.

"Ma ei tea miks aga mu mees otsustas tol päeval teha proovivõtmisest video, mille ma saatsin poolnaljaga sõbrale, et näe käisin testi tegemas. Sõber aga saatis kirja vastu, et testi ei tehta mulle õigesti," rääkis naine Lustile ning hakkas siis enda sõnul uurima, kas testi võtmine oli tõesti teostatud valesti.

"Kui testi valesti tehakse, siis ei pruugi tulemus ju üldse õige olla! Teoorias võin ma ju täna olla positiivne?" muretses ta.

"Kuuuurijaga" ühendust võtnud naisterahvas saatis kirja ja video Terviseametisse. Täpsemalt kirjutas ta: "Palju kisa ja palju kära aga kas selline testimine on nüüd õige või vale? Test tehtud TalTechi drive in-is 08.04"

Neli päeva hiljem, 13. aprillil, saabus kauaoodatud email. Natalia Kerbo Terviseametist kirjutas: "Kuna proovi võtmine on tervishoiuteenuse osutamine Teie küsimus oli edastatud arvamuse avaldamiseks Lääne-Tallinna Keskhaigla Nakkushaiguste kliiniku arstidele. Edastan teile infektsioonikontrolli arsti hinnangu."

"Kuuuurijaga" ühendust võtnud naisterahvas luges nüüd Terviseameti poolt saadetud Lääne-Tallinna Keskhaigla vastust, mis oli andnud tema videole kardetud hinnangu. Haigla infektsioonikontrolli arst Jekaterina Nespanova sõnul ei olnud testi tegijad tampooni viinud ninas piisavalt sügavale.

FOTO: Kiri testimise kohta

Meiega ühendust võtnud naisterahvas oli hämmingus, sest kirjas oli jutt, mis tõestas et testi ei tehtud õigesti, kuid Terviseamet ei pakkunud välja ka ühtki lahendust. Nii ei jäänud naisel muud üle kui kirjutada Terviseametisse uuesti.

"Mul oli tõsine segadus ja hirm, sest kui arst kirjutas et testi ei tehtud õigesti, siis ei pruukinud ju testi vastus olla õige ja ma võisin tegelikult olla positiivne ja nakatada ka teisi. Mis oli selle testimise eesmärk siis üldse, samuti ei saanud ma aru, kes vastutab kui test on valesti tehtud," rääkis mures naine "Kuuuurijale". "Ma kuidagi eeldasin, et mulle pakutakse välja uus aeg või test tehakse uuesti. Vähemasti ma arvasin, et Terviseamet võtab asja kuidagi tõsisemalt!"

Täpsemalt kirjutas meiega ühendust võtnud naisterahvas Terviseametisse järgneva kirja: "Tere ja aitäh vastuse eest aga kuidas selline asi saab siis võimalik olla? Ise ma kodus seda testi ju ei teinud ehk siis Teie poolt tellitud tegijad teevad neid süüdimatult valesti ja ka minu test on ju täiesti valesti tehtud ehk teoorias võin ma olla positiivne."

Paari tunni jooksul saabus Terviseametist vastus, milles paluti kõik pretensioonid esitada Medicumile - firmale, kes testide läbiviimisega tegeleb ja kellelt riik ostab antud teenust sisse.

FOTO: Kiri testimise kohta

"Siit edasi jooksis minu juhe kokku" rääkis naine Lustile, "Test on tehtud arsti meelest valesti, seda vastust vahendab Terviseamet ja edasi tuleb suhelda firmaga, kes teste teeb. Minu meelest on see ajuvaba, sest mitte keegi ei vastuta meie riigis selle eest kui testi valesti tehakse."

Katrin Lust võttis Medicumiga ühendust ning küsis meile saadetud video kohta kommentaari. Meile vastas Synlab-i avaliku testimise kommunikatsioonijuht Gerly Kadelauk. Avaldame vastuse täispikalt ja muutmata kujul.

Suur tänu, et pöördusite meie poole.

Kõigepealt täname patsienti, kes proovivõtu olulisusele oma videoeksperimendiga aitas tähelepanu juhtida.

Kahtlemata on proovivõtul oluline roll selles, et analüüsiks vajalik proovimaterjal saaks kogutud kvaliteetselt ja vastavalt juhendmaterjalidele.

Kinnitame, et koroonaviiruse SARS-CoV-2 avaliku testimise raames on kõik proove võtvad tervishoiutöötajad saanud nii teoreetilise kui ka praktilise väljaõppe, viimati epideemia alguses - märtsi esimeses pooles. Samuti oleme proovikogumise kvaliteedi hindamiseks ja tõstmiseks läbi viinud põhjaliku auditi koos kohapealse proovivõtjate oskuste kontrolliga ja sama auditi käigus ka täiendõppega kogenud mikrobioloogia ekspertide eestvedamisel.

SARS-CoV-2 proovide võtmiseks kasutatakse mitmesuguseid tehnikaid ja anatoomilisi paikmeid, kust proovi võtta. Enim kasutatav on proovi võtmine ninaneelust piisavalt sügavalt, et patsiendil tekiks ebamugavustunne (pisarad silmis). Kui millegipärast nii sügavale minna ei saa, siis on aktsepteeritavad alternatiivid ka eestpoolt ninast võetud proovid ( https://www.cdc.gov/coronavirus/2019-nCoV/lab/guidelines-clinical-specimens.html). Tundlikkuse suurendamiseks soovitatakse kasutada proovivõttu mõlemast ninasõõrmest.

Meie proovivõtjad on välja koolitatud proovi kogumiseks ninaneelust. Video põhjal on raske hinnata, kui mitme cm sügavusele tampooniga ninasõõrmesse mindi, kuid on näha, et patsient tundis selgelt ebamugavustunnet. Isegi kui videol jäädvustatud proovivõtt oleks võinud olla tehniliselt soorituselt parem, võime väita, et eelnimetatud rahvusvahelistes juhendmaterjalides alternatiivsete aktsepteeritavate proovikogumise nõuete alusel on tegemist proovikogumisega, mille käigus saadud proovimaterjal sobib SARS-CoV-2 viiruse määramiseks molekulaarsetel meetoditel.         

Püsige terved!

Gerly Kedelauk

Avaliku testimise kommunikatsioonijuht