/nginx/o/2019/02/21/11807660t1ha889.png)
Paljud murelikud inimesed on pöördunud “Kuuuurija” poole, sest kohustusliku ja mittekohustusliku penisonifondi tootlikkus on muutunud negatiivseks. See tähendab seda, et inimese poolt pensionifondi investeeritud summast on tänaseks saanud väiksem summa kui see mis on sisse makstud.
“Pensionifondides raha põleb,” kirjutas Katrin Lustile Artur, “Kolme päevaga on kadunud umbes 300 eurot ja kokku on läinud minu sambast 1500 eurot.”
“Kas nii tehaksegi legaalset vargust?” küsis Artur ja palus Lustil ometi asja uurida, “Kriisi varjus röövitakse inimesed paljaks!”
Artur pole siiski kaugeltki ainus, kes pensionirahade pärast mures on. Avaldame ühe mureliku kirja ka Kadrilt.
“Juba mõned päevad on käinud arutlus eraisikute pensioni varade kadumise üle seoses eriolukorraga riigis. Inimesed on murelikud ja tõesti eile panga kaudu vaadates ei näinud pensioni II samba varasid vaid selleks pidi eraldi pensionikeskuse lehele logima. Lehel viibides summa muutus ja kahjuks jäädvustada ei jõudnud, kuid midagi seoses sellega siiski toimub...ehk on teil rohkem võimu asja uurida ja kuulujutte kummutada.”
“Kuuuurija” uuris asja ja meile vastas Rahandusministeeriumi kommunikatsiooniosakonnast Siiri Suutre:
Võidud ja kaotused käivad investeerimise juurde – finantsturud on paratamatult volatiilsed. Aktsiaturgude kõikumised on olnud ajalooliselt oluliselt suuremad võrreldes näiteks võlakirjadega. Mida suurem on volatiilsus, seda suurem on risk ja samas ka tootlus. Vaadates minevikku, siis igale kasvuperioodile on järgnenud suurem või väiksem langus. Siiski pikaajaliselt on keskmine aktsiate ja võlakirjade tootlus positiivne. Näiteks perioodil 1968-2017 (50 aastat) oli maailma aktsiaturu keskmine reaaltootlus, st inflatsioon maha arvutatuna, umbes 5-6% aastas, ettevõtete võlakirjadel umbes 4% ja riigivõlakirjadel natuke alla 1%. Sellesse perioodi on jäänud mitmeid suuri languseid, kuid alati on langusperioodile järgnenud tõus. Hetkel pole mingit alust arvata, et praegune olukord oleks kuidagi teistsugune. II sammas on toiminud alates 2002. aastast. Selle aja sisse jäi ka 2008. aasta finantskriis ja sellele järgnenud majanduslangus. 2008. aasta kevadel olid II samba fondide tootlused märksa suuremas miinuses kui praegu. Pärast turg pöördus ja järgnevate aastatega teeniti kõik tagasi.
Riiklik pension koosneb Eestis I ja II samba pensionist. Suurem osa inimese pensionist tuleb I sambast, kogu pensionist keskmiselt kuni 30% moodustab tulevikus II sammas (praegu on II samba osakaal kordades väiksem, sest raha on kogutud veel suhteliselt lühikest aega). Kuna I samba pension ei ole otseselt avatud finantsturgude riskile, siis kogupensionit arvestades vähendab see oluliselt pensioni suuruse kõikumist. Teisest küljest on I sambas tugev demograafiline risk, mis võib avalduda kaugemas tulevikus. Siiski, finantsturgude suurema langusega käib tavaliselt kaasas ka majanduslangus, mis tähendab, et vähenevad ka riigi sotsiaalmaksutulud ja vähenema peaksid ka I samba pensionid. Finantsturgude langus saabub tavaliselt varem ja majanduslangus mõnevõrra hiljem. 2008. aastal alanud kriisi kogemuse põhjal oleksid pidanud ka I samba pensionid mitmel aastal järjest langema. Kuna seaduse kohaselt ei ole lubatud I samba pensioneid vähendada, jäi mitmel järgmisel aastal I samba pensionitõus lihtsalt ära. Sellise garantii (et I samba pensioni ei või vähendada) hinnaks oli umbes 400 miljoni euro suurune auk I samba eelarves. Sellest puudujäägist on nüüdseks küll I sambas üle saadud, kuid seda tänu töövõimetuspensionäride kulu ülekandmisele Töötukassale. Seega ei ole ka I samba pensionid otseselt kaitstud majanduslanguse eest. Pensionid ei pruugi küll väheneda, kuid ei pruugi siis ka mitme aasta jooksul tõusta.
Pensioni kogumine II sambas on pikaajaline protsess, mis kestab aastakümneid. Nagu eespool mainitud, järgneb igale langusele eeldatavalt ka tõus. Inimesel, kellel on pensionile minekuni aega rohkem kui 10 aastat, ei peaks kujunenud olukorra pärast muretsema. Kõige paremini aitab turgude kõikumise vastu järjepidev investeerimine ehk II sambasse sissemaksete tegemine. Sellisel juhul ostetakse pensionifondi osakuid nii turu põhjas, kui hinnad on madalad, kui üleval, kus hinnad on kõrged. Kui investeerida ainult siis, kui turud tõusevad, ei saa inimene täit kasu järgnevast kasvuperioodist ja tema pikaajaline tootlus jääb turu keskmisele alla. Seega, kui pensionieani on veel palju aastaid aega, võib praegust langust ka positiivsena võtta – sama raha eest saab osta rohkem pensionifondi osakuid ja kui tulevikus turud tõusevad, siis on sel ajal ostetud osakutelt teenitud tootlus keskmisest kõrgem.
Kui pensioniiga hakkab lähenema, on üldjuhul mõistlik aktsiariski mõnevõrra vähendada ja vahetada oma riskantsema pensionifondi osakud natuke vähem riskantsema vastu (pensionifondi, kus võlakirjade osakaal on suurem). Sellisel juhul finantsturgude suured kõikumised ei mõjuta inimese vara väärtust nii palju ja väheneb oht, et just pensioniikka jõudmise hetkeks on inimese vara väärtus kõvasti langenud. Samas kui ei ole soovi kohe pensioniea saabudes kogu II samba raha korraga välja võtta ning raha võetakse välja pikema perioodi jooksul, jääb teatud ulatuses aktsiariski võtmine endiselt oluliseks, et vara väärtust kasvatada. Kui nüüd inimene, kellel saabub kohe pensioniiga, on jäänud II sambaga riskantsemasse fondi ning tema vara väärtus on langenud, siis kõige mõistlikum oleks võimalusel oodata raha väljavõtmisega mõnda aega, et turud jõuaksid jälle tõusta. Raha väljavõtmine turu põhjas poleks tark tegu.
Kõike paremat
Siiri Suutre
kommunikatsiooniosakond
Rahandusministeerium