Eestis on prostitutsioon lubatud, eksitav reklaam aga mitte

Varia, kohtuhaamer

FOTO: KRISTJAN TEEDEMA/PM/SCANPIX BALTICS

Esmaspäevases “Kuuuurija” saates rääkisid eesti miss ja modell Laura Kõrgemäe ning koduperenaine Viktoria sellest, kuidas nende fotode ja andmetega avaldati seksimüügi kuulutusi.

Seda sama saadet tehes pöördusime nii eesti politsei, prokuratuuri, andmekaitse inspektsiooni kui ka tarbijakaitse ameti poole sooviga saada, kuhu ikkagi sellise mure korral-kui teie piltide ja telefoni numbriga pakutakse seksi- on võimalik abi saamiseks pöörduda.

Nagu me teame, siis prostitutsioon ei ole Eestis keelatud, küll aga on keelatud prostitutsiooni reklaam ja vahendus ning antud asjaolu on ka selgelt kirjas meie reklaamiseaduses. Vaadake ise: 

§ 25. Sugulise kire rahuldamiseks pakutavate teenuste reklaam 

 (1) Sugulise kire rahuldamiseks pakutavate teenuste, sealhulgas prostitutsiooni reklaam või sellistele teenustele viitav reklaam on keelatud.

(2) Prostitutsiooni vahendamisele kaasa aitav reklaam on keelatud.

Just sellest reklaamiseadusest saab üheselt aru nii, et kui isik avaldab teise isiku foto ilma tema teadmise ja nõusolekuta, millegi reklaamimise eesmärgil, võib see olla just reklaamiseaduse rikkumine.

Isiku ja omandi kaitse reklaamis on reguleeritud reklaamiseaduse  § 6-s.

 (1) Reklaamis ei tohi ilma isiku eelneva kirjaliku nõusolekuta viidata isikule ega mis tahes viisil kasutada isikut, sealhulgas tema häält, kujutist või pildimaterjali tema kohta.

 (2) Reklaamis ei tohi ilma isiku eelneva kirjaliku nõusolekuta viidata tema omandis või valduses olevale esemele ega kasutada seda viisil, mis jätab üldsusele mulje omaniku või valdaja sellekohasest soovist.

Reklaamiseaduse üle teeb muide Eestis järelvalvet tarbijakaitse amet-uue nimega Tehnilisejärelvalve ja Tarbijakaitse amet, kes saates kirjeldatud reklaamiseaduse rikkumist  millegipärast ei tuvastanud.

Palusime tarbijakaitse ametilt selgitust ka selle kohta, kas vaesed mehed (kes tunnevad end petetuna-kuna lähevad ilusate piltide õnge) on eksitava reklaami ohvrid seaduse mõttes.

Esialgu leidis tarbijakaitse amet, et tasulise seksi puhul on tegu ainiti eraisikute vahelise teenusega, millesse tarbijakaitse amet ei sekku.

Hiljem siiski ametnikud möönsid, et tegu võib siiski olla tarbijakaitse teemaga, aga seda ainult juhul kui tegu on professionaalsete teenuse pakkujatega ehk prostituutidega ehk “lihtsalt mõnikord” raha või hüvede eest seksijad ei kvalifitseeru professionaalseks teenuse pakkujaks.

Ka politsei ja prokuratuur on korduvalt avaldanud arvamust, et antud juhtumis on tegu identiteedivargusega ainult juhul kui kuriteoga tahetakse konkreetset isikut kahjustada.

Ehk kui panna üles lihtsalt võõra missi ja modelli pildiga seksimüügi kuulutus, siis politsei meelest võibki olla kõige rohkem reklaamiseaduse rikkumisega.

Selline käsitlus ei pruugi olla aga vastavuses autoriõiguste kaitse seadustega.

§ 223.  Teose ja autoriõigusega kaasnevate õiguste objekti ebaseaduslik üldsusele suunamine

 (1) Teose või autoriõigusega kaasnevate õiguste objekti ebaseadusliku avaliku esitamise, üldsusele näitamise, edastamise, taasedastamise või kättesaadavaks tegemise eest kutse- või majandustegevuses, kui rikkumisega saadud kasu või tekitatud kahju ületab kahtekümmend miinimumpäevamäära, –

karistatakse rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega.

Kokkuvõtteks võime öelda, et meil on piisavalt seadusi, mis kodanike õigusi antud mures toetaksid- kui vaid keegi ametnikest päriselt sooviks ohvreid aidata.

Tagasi üles