Katrin Lust: Lastekaitsetöötajad on saavutanud tänu laste puutumatusele, ka ise täieliku immuunsuse

Katrin Lust Foto: Konstantin Sednev / Postimees

Täna õhtuses saates võtan luubi alla ühe valla ametnike nihilistliku käitumise. Täpsemalt pöördusid minu poole 36 selle valla elanikku, kes kurtsid selle üle millise üleolekuga nende vallavalitsus oma kodanikesse suhtub.

Nimelt esitasid naabrid ühe perekonna kaitseks ühisavalduse, milles nad kirjeldasid kohaliku lastekaitse töötajate suhtumist perekonda, kelle kohta pole pikaajalistel naabritel ühtegi halba sõna kosta. Pole selles peres, kellelt lastekaitse lapse ära võttis, ei viinaviga ja ka lapsed on alati hoitud ja puhtad. 

Naabrid ei saanud aru, kuidas lastekaitse sai sellelt perelt ära võtta lapse, kes oli hiljaaegu kohaliku pedofiili poolt ka vägistatud. Lastekaitse töötajad tekitasid naabrite sõnul sellele niigi traumeeritud lapsele perest eraldamisega veelgi suuremat traumat. Laps nutab ja tahab koju ja ema süda on valust lõhkemas. 

Kohalikud naabrid ei mõista ka seda, kuidas lastekaitse võttis lapse ära enne kooli minekut ja viis lapse teise linna lastekodusse, kuigi ka kohalikus linnas on olemas laste turvakodu, kuhu oleks vajaduse korral saanud lapse panna. Nii oleks ema saanud ka lihtsamini oma algkooli ealist last igapäevaselt külastada. 

Teiseks on laps pandud usklike poolt peetavasse lastekodusse ja kooli, mis võib olla räige usuvabaduse rikkumine. Lapsele öeldakse, et jumal kuuleb ja näeb kõike ja ta peab lugema palveid, millega ta oma õigeusklikus peres varem kokku puutunud ei ole. 

Täna on sellele emale lubatud oma lapsele ainult korra päevas helistada ning ainult pühapäeviti on emal lubatud lapsega kohtuda ja sedagi 20 minutit lastekodu töötaja juuresolekul. 

Tähelepanuväärne on ka see, et ema kellelt tema laps ära võeti, ei ole ise tänase päevani aru saanud, milles tema süü seisneb. Peres kasvab ka teisi lapsi, neid lastekaitse millegipärast ära võtnud pole.

Lastekaitse on vaid selgitanud, et ema jättis ise lapse hooletusse ja lasi tal perverdiga suhelda. Kohalike sõnul ei vasta see aga tõele. Kohe kui ema sai teada, et legendaarne liputaja nillib tema lapsi (toob neile lilli ja kutsub neid musikesteks ja kallikesteks) informeeris ta sellest ka kohalikku lastekaitse töötajat, kes lubas emale, et tegeleb asjaga ning annab tema info politseisse edasi. 

Ka kohalik lastelaagri juhataja, kelle juurde laps oli teel ka vägistamise hommikul, ütles mulle, et laps oli kuu aega enne vägistamist läinud koju rahaga ja väitnud emale, et ta sai raha laagrist. Kohe kui ema raha nägi, helistas ta laagrisse ja küsis, miks nad tema lapsele seda jagavad. Saades teada, et raha ei olnud laagrist pärit, hakkas ema ise laagri juhataja sõnul jälgi ajama ja leidis lapse telefonist perverdi numbri, mille ta kohe lastekaitsesse edasi saatis. 

Hiljem selgus, et pedofiil oli tõesti lapsele ema selja taga raha andnud ja soovitanud tal kodus rääkida, et ta sai selle trennist. Selle kohta kirjutas pedofiil isegi lapsele kaasa anonüümse kirja ja seda kõike selleks, et ema ei muretseks ja ei kahtlustaks. Mingil hetkel, kui laps pedofiiliga enam suhelda ei soovinud ja oli sellest suhtlusest ilmselgelt ärritunud, hakkas ta last ähvardama. Näiteks ütles ta lapsele, et kui too temaga ei kohtu, siis ta tapab ära tema vanemad või viib lapse metsa. 

Ka laagri juhataja pakkus emale pedofiili tabamiseks abi ja küsis, kas nad pöörduvad äkki ka ise politseisse. Ema ütles laagri juhatajale lastekaitse töötaja nime, kes asjaga tegeleb ja et lastekaitse lubas pedofiili osas hakata ise koostöös politseiga tegutsema. 

Ka naabrite sõnul kurtis ema juba pikka aega neile, et mingi pervert ajab tema lastele ligi ja ta ei tea mida temaga peale hakata ning ta loodab, et lastekaitse võtab pedofiiliga midagi ette. Naabrid teadsid, et ema oli perverdiga hädas ning ta oli kohalikku lastekaitsetöötajat temast informeerinud. 

Kahjuks lastekaitse aga politseiga ühendust ei võtnud (nii nagu politsei meile kinnitas)  ja laps vägistati kaks nädalat peale seda kui ema oli lastekaitsetöötajale saatnud pedofiili numbri, mille ta oma lapse telefonist leidis. Muide see sõnum on emal tänase päevani telefonis ka alles. 

Mida teeb aga kohalik vald? Mätsib kinni oma lastekaitsetöötajate tegemata jätmised ning süüdistab kõiges vaest perekoda, kes justkui ise jättis oma lapse hooletusse. 

Oluline on siinkohal mainida ka seda, et naabrite ühisavaldust keeldus vald vastu võtmast ka siis kui ma käisin ise seda ühisavaldust neile korduvalt pakkumas. 

Kõige rohkem hämmastas mind aga juristist lastekaitsetöötaja naabrite ühisavaldusest keeldumine. Juristina peaks ta teadma, et ta esindab täna lapse eestkostjana (lapse eestkostja on täna vald) just lapse huve ja kui lapse osas on selgunud mingisugused uued asjaolud, siis on just tema kohustus lapse huvides need üle vaadata.

Oli uskumatu koha peal tõdeda ja näha, et naabrite ühiskiri lapse ja ema kaitseks ei huvitanud juristist lastekaitsetöötajat. Ta isegi ei viitsinud ega soovinud seda läbi lugeda. 

Kui ma pakkusin lastekaitsetöötajatele välja, et lähme koos naabritega rääkima, siis selgus et nad ei olnud mitte kunagi selle juhtumiga seoses naabreid isegi mitte üle või ära kuulanud ja teiseks ei soovinud nad ka nendega kunagi kohtuda. 

Lastekaitsetöötaja ütles, et kogu tema info perekonna kohta pärineb ühelt õpetajalt ja see oli nende jaoks piisav, et last sellest perest ära võtta. 

Muide alustati ka kampaaniat, et seda perekonda laimata, ja väideti et laps ei ööbiks jutskui kodus ja et ema oli lapse ja perverdi suhtlusest teadlik. 

Nüüd aga tekib lihtne küsimus- kui ema oli teadlik, siis miks ei ole ta viimased kolm kuud saanud lapse kupeldamise osas kriminaalsüüdistust. 

Küll aga on selgelt näha, et valla ametnikud ei suhtunud naabrite ja ema avaldustesse perverdi kohta tõsiselt ja lasid pedofiilil vabalt ringi käia ja tegutseda kuni lõpuks politsei ta koos lapsega otse teo pealt oma kodus kinni pidas ja sedagi ainult seetõttu, et laps karjus väidetavalt nii valjusti, et pedofiili naabrid kutsusid politsei. 

Raskest kuriteost mitte teatamata jätmine on muide samuti kuritegu ehk kui lastekaitsjad kuulsid perverdist ja ei teatanud sellest politseisse piisava konkreetsusega, siis on nad minu hinnangul toime pannud kuriteo. 

Kavatsen nende tegevuse kohta esitada ka kuriteoteate ja las siis Riigiprokuratuur otsutstab, kes antud asjas ja kui palju ning milles süüdi on. Täna tundub mulle - miks ma arvan, et avaldus tuleb teha just Riigiprokuratuuri- on seetõttu, et tegu on väikese kohaga, kus juba praegu kohalik prokurör on asunud õigustama valla ametnike tegevust.

Tegu võib olla kohaliku ringkaitsega, mis ongi väikestes kohalikes omavalitsustes kõige suurem korruptsiooni risk. 

Lõpetuseks- kui mu saate toimetaja üritas reedel koos lapse emaga veelkord valla ametnikega kohtuda, et tõde välja selgitada- siis kella kolme ajal päeval olid selles vallamajas juba kõik uksed lukku keeratud. 

Helistasime kahele valla meediaspetsialistile, kolmele lastekaistetöötajale, vallasekretärile ja ka vallavanemale- kuid mitte keegi neist ei tõstnud toru. 

Hiljem helistas tagasi vaid vallavanem, kes ütles, et kahjuks olid nad kõik viibinud sellel ajal valla volikogu koosolekul. Toimetaja ainus soov oli pärast meie kümneid kirju vallale, millele nad kuu aja jooksul sisuliselt ei vastanud, saada veelkord vastuseid. Miks nad varjavad valla ametniku poolt toime pandud võimalikku kuritegu? Miks ei võtnud lastekaitse töötajad midagi ette selleks, et pedofiili tegevust peatada?

Samuti pakkusime vallale kui lapse eestkostjale korduvalt erinevaid tõendeid ja dokumente, mille vastu vald aga huvi ei tundnud. Ilmselt siis seetõttu, et need ei riimu nende versiooniga juhtunust.

Nüüd hoitaksegi, lapse ja tema pere elu ja õnne hinnaga, kümne küünega oma seisukohast kinni. Kellegile ei lähe ka korda see, et ema (kellel on kodus veel kolm last) on nii liimist lahti, et mõlgutab juba enesetappu. 

Vald rääkis minuga suheldes koguaeg lapse õiguste kaitsmisest, kuigi mulle tundub et lastekaitsetöötajad, kes tegutsevad justkui laste huvides, on saavutanud tänu laste puutumatusele ja õigustele, ka ise ametnikena täieliku immuunsuse avaliku kriitika osas nende tööle.