Näiteks ei ole ma tänaseni kuulnud ühegi ajakirjaniku, meediaeksperdi ega poliitiku suust sisukaid ettepanekuid, kuidas hetkeolukorda kiirelt ja efektiivselt muuta. Mida teha selleks, et tagada ajakirjanikule sõnavabadus. Et ei oleks eelkõige seda paljuräägitud enesetsensuuri ja seda nii toimetuse kui ka ajakirjaniku tasemel.
Nõustun viimases ERR-i "Suud puhtaks" saates kõlanud Mihkel Kärmase mõttega, et Eestis puudub tsensuur, kuid ka tema mõtleb tihtilugu sellele, et kui lugu pole just ülihea ja vastas on problemaatiline mõjukas isik, siis on parem enesetsensuuri korras temast lugu mitte teha.
Olen Kärmasega tegelikult täiesti nõus ja mõjukate all ei pea mina silmas mitte ainut rikkaid eraisikuid ja firmasid, vaid ka poliitikuid, kes võivad muudmoodi ajakirjaniku elu rikkuda või siis "süvariiki".
Olen ise konkreetselt kokku puutunud mitmete hagidega, mis on minu kui ajakirjaniku ja eraisiku vastu suunatud. Ilmselt te teate, kuidas Iraj Zand nõuab minult eraisikuna miljon eurot saate eest, mille ma tegin TV3-le.
Zand nõuab sama suurt summat ka TV3-lt ja üritab mind ja telekanalit ka USA-s hageda.
Veel eelmisel nädalal üritas ta teistkordselt hagi tagamiseks arestida minu isikliku vara nagu kortereid ja ettevõtet, mille alt ma oma saadet "Kuuuurija" teen. Kohus seda taas ei rahuldanud, aga kujutage nüüd ette mida ma tunnen.
Kas teie sooviksite käia tööl ja olla olukorras, kus te võite ühe korraga oma töö tõttu jääda kogu oma varast ilma ja lisaks jääda veel elu lõpuni üüratu summa kellegile võlgu.