Tulumaksu tagastamine jätab töötu inimese taskud tühjaks

Foto: Dmitri Kotjuh / Järva Teataja

Seekord sai “Kuuuurija” mureliku kirja Hanneselt. Mees väidab nimelt, et küsis Töötukassalt töötuabiraha kui märtsis sai ta vastuseks, et kuna mees oli tulumaksu riigilt see kuu tagasi saanud, siis pole tal õigust täiendavale abirahale. Katrin Lust asus asja uurima ning avaldame Hannese murekirja ning Töötukassa vastuse tema murele. 

Hannese murekiri:

Tere.

Pöördun teie poole murega. Asi, siis täpsemalt selles, et olen töötu hetkel. Käisin täna hommikul töötukassas, et natukenegi toetust saada sealt, aga vastati et ei saa. Küsisin, et miks? Vastati, et kuna mina sain tulumaksu tagastuse, siis nemad ei maksa mulle selle kuu eest töötu abiraha, et kuna mul oli sissetulek.

Kui mina olen riigile maksnud rohkem tulumaksu ja riik maksab mulle selle tagasi ehk siis olen neile rohkem raha andnud kui oleksin pidanud ja riik maksab mulle selle raha, mis ta on võtnud nn. seaduslikult, tagasi, siis see on automaatselt sissetulek. Ja siis ma enam töötu abiraha ei saa.

Minu jaoks on 160 eurot kuus suur raha. Mul on 2 last kes soovivad süüa ja riideid. Kas see ongi Eesti Vabariik?? Loodan, et mõistate minu mure põhjust ja uurite natukene seda asja.

Vastab Eesti Töötukassa kommunikatsiooniosakonna peaspetsialist Lauri Kool:

Tere, Katrin

 Tegemist on iga-aastase teemaga, kindlasti leiad varasematest aastatest meediakajastusi, kus üleval sama probleem, aga kuna inimesed, kes töötutoetust saavad vahetuvad, siis muidugi tuleb see paljudele üllatusena. Oluline on veel märkida, et tegemist on töötutoetusega, ei puuduta töötuskindlustushüvitist.

Töötutoetuse peatamise kohustus tuleb seadusest - Tööturuteenuste ja -toetuste seadus -  https://www.riigiteataja.ee/akt/113032019178?fbclid=IwAR2-5UOe6KuxkqAYS-bWEl7JOs4ZnHf6RcqYPA4hw9alBGGRFRwz1b-llFQ

Seadusloomega ja vastuvõtmisega töötukassa ei tegele ja seega ma ka ei kommenteeri, miks see nii on. Kui aus olla, siis oleks meie jaoks palju lihtsam, kui igal aastal sama murega poleks vaja silmitsi seista.

Mida seadus ütleb?

Töötule toetuse maksmine peatatakse, kui töötul tekib vähemalt 31-kordse töötutoetuse päevamäära suurune ühekordne sissetulek. Tänavu  on 31-kordne päevamäär 175,15 eurot.  Toetuse maksmine peatatakse 30 päevaks ning samas pikendatakse töötule algselt määratud toetuse ajavahemikku 30 päeva võrra. Peatamine on ühekordne - et siis pole nii, et kui inimene saab deklaratsiooniga tagasi 530, siis ei saa töötutoetust kolm kuud. Ikka ühekordne peatamine ja periood pikeneb, saamata ei jää midagi. Kui inimene tulumaksutagastust ei saa, siis toetuse ühekordset peatamist ei tehta ning toetuse saaja sai töötutoetust ka märtsis.

Lühidalt – toetuse saab inimene  kätte, aga mitte sel kuul, vaid pikeneb toetuse saamise periood. Ilmselgelt on inimesed arvanud, et saavad nii toetuse kui tulumaksu tagastuse, aga kuna tagastus on sissetulek, siis seaduse järgi sel kuul toetust ei saa.

Mis on seaduse kohaselt töötu sissetulek?

Näiteks on sissetulek rendi- või üüritulu, koolist saadav stipendium, PRIA toetused, kinnisvara ja ka vallasvara müügist saadud tulu jms. Ka tulumaksutagastust loetakse praegu seaduses sissetulekuks. Vt seaduses § 26.  Õigus saada töötutoetust – on loetelu, mida ei loeta sissetulekuks, seal täna pole tulumaksutagastust, seetõttu ongi olukord, kus seda loetakse sissetulekuks.

Mis on mis?

Töötuskindlustushüvitis

Saavad töötuna arvele võetud inimesed, kes eelnenud kolme aasta jooksul on vähemalt 12 kuud tööl olnud. Hüvitise suurus oleneb varasemast töötasust. Kehtestatud on aga maksimum ja miinimummäär. Töötuskindlustushüvitist on 2019. aastal võimalik saada maksimaalselt 1546,28 eurot kuus.  Maksimaalse töötuskindlustushüvitise suuruse aluseks on kolmekordne Eesti keskmine ühe kalendripäeva töötasu.

See, kui kaua makstakse, oleneb, kui pikalt enne inimene töötas.

Oluline on, et te ei ole viimaselt töö- või teenistuskohalt lahkunud enda algatusel.

Näiteks on teil õigus saada töötuskindlustushüvitist, kui:

• teid koondati;
• asutus likvideeriti;
• tööleping lõppes  katseajal;
• tööandja ütles töölepingu üles töötaja pikaajalise töövõimetuse tõttu;
• teie tähtajaline tööleping lõppes;
• teie võlaõiguslik leping (nt töövõtuleping) lõppes jms.

Eelmisel aastal oli töötuskindlustushüvitiste väljamaksete summa kokku 50 886 420 eurot. See on igal aastal kasvanud.

Töötutoetus

Saavad registreeritud töötud, kelle ühe kuu sissetulek on väiksem töötutoetuse 31-kordsest päevamäärast (175,15 eurot). Selle toetuse puhul pole oluline, kui suur on inimese eelnev sissetulek olnud.

Töötutoetust makstakse, kui töötu tuleb talle määratud ajal töötukassasse vastuvõtule ning täidab tööotsimiskavas kokku lepitud tingimusi ja tegevusi. Toetuse päevamäär on 2019. aastal 5,65 eurot.

Töötutoetust makstakse kuni 270 päeva.

Igal aastal muutub ka töötutoetuse päevamäär, mis on nüüd 5,65 eurot ja 31-kordne päevamäär on sel aastal 175,15 eurot.

Loodetavasti sain selgust tuua teemasse.

Lauri Kool

Eesti Töötukassa kommunikatsiooniosakonna peaspetsialist