Sel nädalal sai Katrin Lust mureliku kirja. Üks naisterahvas väidab, et nende vallast on kinni püütud üle kümne kassi ja viidud Tallinna Sinirebase tänaval asuvasse loomade varjupaika, kuigi loomadel on kodud tegelikult olemas. Paljudel vanuritel puudub raha, et kassike varjupaigast tagasi saada.
Kas loomi viiakse tõesti varjupaika raha teenimise eesmärgil? (1)
Avaldame proua kirja ja täispika vastuse loomade hoiukodult, kes kassid enda juurde viis:
Oleme kohalikud elanikud suvilarajoonis Lääne-Harju vallas Tuulna külas ja lootusetus nõiaringis meie kodukiisude äraviimisest varjupaika ilma valla nõusolekuta. Varjupaika on viidud jaanuarist tänaseni 12 kiisut - kui vaadata nende kodulehel olevate kasside nn "leiukohta", siis praktiliselt sellest vallast ongi ainult Tuulna külast viidud. Varjupaiga paljudest väidetest oli viimane, et on keegi kodanik meie seas, kellel on otsekontakt varjupaiga autojuhiga ja need kahekesi toimetavad kassid neile. Vallaametnikult (nimi olemas) sain info, et keegi kodanik oli helistanud nii Veterinaarametisse kui valda ja öelnud, et talle kassid ei meeldi ja viige kõik külast minema. Talle olla öeldud, et see ei ole alus ja vald ei anna luba kasse ära viia. Pärast seda viidi meilt ära 28.02. kuni 12.03. ükshaaval 4 kassi. Vald nende ülalpidamist ei toeta, seega lähevad uutele omanikele või hukkamisele.
Meie vallas tohivad kiisud külades jalutada ka hoovist väljas. Elukorraldus on selline, et tihedalt üksteise kõrval on suvilaühistus aedadega piiratud hooned ja nende vahel kitsad juurdepääsuteed, kus kindlasat jalutab mõni kass. Püselanikke talvisel ajal on hõredalt ja hulkuvaid kasse pole meil enam aastaid. Osa elanikke on väga vanad, kellel puudub internet kadunud kiisu otsimiseks ja rahalised vahendid tema väljaostmiseks( ise suhtlesin ühega neist).
Meile ei anta infot kui tullakse kasse püüdma ( et saaks oma kiisu toas hoida) ega ka seda, kes teeb väljakutseid või organiseerib ise varjupaika toimetmist. Eeskirjade järgi ei tohi varjupaik ilma valla nõusolekuta kasse vastu võtta.
Kui väljakutsele( tänaval istub kolm musta kassi) tuldi 05.jaanuaril, siis pandi puure üles 5 päeva vähemalt, kuni silmapiiril ei olnud enam ühtega kassi ja ära viidi 8 , sealhulgas minu punane kass. Tagasi sain nälginud ja vedelikupuuduses apaatse kassiräbala, kelle viisin järgmisel päeval kliinikusse, makstes ravi eest 162 eurot. Kui kassile järele läksin, ütles varjupaiga töötaja mulle, et kui vormistan Teile kassi kojuviimise, peate vallale 400€ maksma, aga ma vormistan uue passi ja olete nagu uus omanik, siis tasute 70€. Pärast esitati arve ka vallale minu kassikulude eest, aga kuna ma olin vallaga niipalju suhelnud sellel teemal, siis ametnik helistas mulle ja tõmbas arvel selle rea maha.
Valla töötaja soovitas avalikustada selle varjupaiga tegemisi kuna nad on ka jõuetud. Varjupaikade tegevuse üle ei ole ühelegi organisatsioonile võimalik kaebust esitada. Minu naabrile anti soovitus pöörduda kohtusse, no tule taevas appi. Kui üks MTÜ ei täida mingeid seadusi ega eeskirju, siis üks kassiomanik mingu kohtusse, kus võid aastaid käia. Tõendusmaterjale ei saa ju omanik kusagilt.
See oli probleemi tutvustus, kiri sai niigi pikk.
Vastab MTÜ Loomade Hoiupaik juht Larissa Kozõreva:
Esiteks ütlen, et me ei tegele meeleheitlikult kasside kinni püüdmisega. Meil on kõikide valdadega lepingud, et hulkuvaid kasse ja koeri peame hoiustama varjupaigas. Ma ei tea ühtegi omavalitsust kus oleks lubatud loomade vaba liikumine. Väga paljudele inimestele ei meeldi kassid, kes märgistavad pidevalt oma territooriumi või muid kohtasid.
Mul on endal ka loomad ja mina pidevalt muretsen, kus nad on või millega loomad tegelevad. Siin on probleemi allikas, inimesed ei muretse oma loomade pärast. Kui hakkate loomi otsima alles 10 päeva hiljem kui vaene loom on kadunud, ei ole see normaalne. Te arvate, et loom tuleb koju tagasi, kuid tegelikkuses paarituvad nad ning moodustuvad kolooniad. Te ei soovi enda loomi kiibistada ja unustate nad hooletusse. „Ma ei taha kiipi!". Jah, ma saan aru, miks. Sest kui te ei kavatse reegleid järgida, siis kavatsete jätkata loomal vabalt ringi liikuda, sest te arvate, et seadus ei ole sulle kirjutatud ja te teete, nagu te soovite. Te elate ühiskonnas, kus peate arvestama teiste arvamustega ja heaoluga.
Mis puudutab neid kasse, siis meie tegime oma tööd, varjupaik on eksisteerinud antud kohas 12 aastat ja väga kummaline, et omanik ei oska varjupaigast loomi otsida.