Miks ei ole Kristina Šmigun-Vähi suud puhtaks rääkinud?

Katrin Lust Foto: Kanal 2

Pole ilmselt inimest, keda täna suusatamine külmaks jätaks. Dopinguskandaal pani Eesti suusatamisele sellise põntsu, millest niipea ei taastuta. 

Ma ei hakka siinkohal sportlasi noomima, sest hetkel teeb seda kogu Eesti riik. Küll aga jäi mulle silma, et sel teemal võtab sõna noorpoliitik Kristiina Šmigun-Vähi, kelle sõnul on meie suusatajatega juhtunu väga piinlik. 

Mind hämmastab, et proua Šmigun-Vähi soovib ja julgeb sel teemal üldse rääkida- eriti arvestades seda, et  ta ise oma dopingu kahtluste kohta keeldus sisulisi vastuseid andmast. Küll ta viitas käimasolevale vaidlusele, advokaatidele, nõuandjatele jne. 

Mind huvitab endiselt üks väga lihtne asi. Kas vastab tõele, Norra ajalehe Dagbladet väide, et Kristina Šmigun-Vähi pääses dopingusüüdistustest ainult seetõttu, et oli rikutud proovi avamise protseduure. Anatoli Šmigun on öelnud, et kordusproovi avamise juures peab vastavalt reeglitele olema sportlane ise või tema esindaja. 

Mind ikkagi huvitab, kas Šmigun-Vähi dopinguproovist leiti siis dopingule viitavaid tulemusi või mitte. 

Teiseks on Kristina Šmigun-Vähi kommenteerinud seda, et dopingut tema proovidest ei leitud- küll aga leiti sellest väidetavalt dopingu tarvitamisele viitavaid molekule. 

Just see eufemism pani mu mõtte lendama ja uurisin juba mõnda aega tagasi spetsialistide käest, mida see vastus molekulide kohta võiks täpselt tähendada. 

Mulle toodi näiteks selline lihtne asi. Kui me tarbime alkoholi, siis on võimalik alkoholi meie verest või uriinist otse tuvastada. Hiljem kui verest on alkohol juba läinud, on võimalik selle tarvitamist siiski tuvastada läbi alkoholi laguproduktide ehk mille on meie neerud, maks ja organism muutnud hoopis uueks aineks.

Sama on muide ka paljude teiste ainetega ehk kui me tarbime mingit ainet (alkohol, doping, ravimid, narkootikumid), siis hiljem meie organism muundab selle kolmandaks või neljandaks aineks, mille järgi on võimalik esialgse aine tarvitamist tuvastada.

Kui selle  kolmanda või neljanda aine tase organismis ei ole tavapärane siis võimegi öelda, et on kasutatud esialgset ainet. 

Mina tahaksin Šmigun-Vähilt ikkagi saada selget ja lihtsat selgitust oma naiivsetele küsimustele. 

Mida tema dopinguproovist siis ikkagi täpselt leiti koos analüütilise kommentaariga. Kas ta pääses siis dopingukahtlusest ainiti seetõttu, et tema proovi võtmise ja avamise protseduuri oli rikutud. 

Juhul, kui need asjaolud oleksid avalikud -suudaksid spetsialistid- neid ka konkreetselt kommenteerida ja kahtluse hajutada, aga millegipärast seda teed ei ole mindud. 

Kui me käime vereproovi andmas ja me vaatame analüüside tulemusi, siis me ei oska ju ise selle kohta midagi öelda vaid ikka arst seletab tulemused meile üle ja seostab selle meile arusaadava taustsüsteemiga. Šmigun-Vähi dopinguproovist tahaks samamoodi detaile teada. 

Just seetõttu on väga kahepalgeline lugeda ajalehest Šmigun-Vähi piinlikust Eesti suusatamise pärast. Eriti kui tegu on inimesega, kes pürgib poliitikasse. 

Mind hämmastab ka meie presidendiproua seisukoht, et ta kaalub Mati Alaverilt aurahade ära võtmist. Kui ma küsisin Toomas-Hendrik Ilveselt ja Kersti Kaljulaidilt kommentaari seoses NO99 teatri juhi Tiit Ojasooga - mis seisukoha nad võtavad tema riiklike autasude kohta, kuna ta oli naisepeksu eest kriminaaluurimise all- ei vastanud nad mulle midagi. 

Tuletan meelde, et riiklike autasude statuut lubab autasu ära võtta ka juhul, kui hiljem ilmnevad asjaolud, mis oleksid välistanud autasustamise kui need oleksid varem teada olnud. 

Head suusailma sõbrad!