Südantlõhestav: Lapsena väärkoheldud naise kiri «Kuuuurijale»

Kat Love / Pilt on illustratiivne

FOTO: Kat Love / Unsplash

Esmaspäevase „Kuuuurija“ fookuses oli 13-aastane Artur (nimi muudetud), kes rääkis Katrin Lustile sellest, kuidas 28-aastane IT-spetsialist tikkus läbi Facebooki ligi ja terroriseeris last ligi kaks aastat. Täna on see pervert kohtu all. 

Avaldame ühe nendest kirjadest: 

Lugupeetud Katrin Lust.

Super saade, palun lihtsalt jätkake sama rada.

Olen mitmeid kordi teie saadet vaadanud ja mitmeid kordi olen mõelnud, et kui palju neid inimesi tegelikult meie maal on, kes on lapsena ära kasutatud. 

Täna (esmaspäeval), kui Urmas Reinsalu rääkis nii mõistvat juttu vihjates, et on lõpuks võimalus pedofiilide listile, siis ma lihtsalt pean kirjutama

Kirjutama tegelikult sunnib see kõige rohkem, et ma tahaks öelda, mida saaks ära hoida.

Olin 7-aastane, kui mind ära kasutati. Muidugi ei meeldi mulle sellest rääkida, aga praegu, 40-aastasena pole ma kunagi suutnud seljataha oma tuhandeid kiiksusid, madalat enesehinnangut ja probleeme nii voodis kui ka mujal jätta. 

Selle lapse elu saab võetud sel hetkel ühe liblikalennuna ja koorem jääb....tundub, et elu lõpuni jälitama.

Lisaks aga tahan ma öelda, et riik ju soovib endale töölisi, kes suudavad panustada oma töö ja vaevaga sellesse riiki. Katkised inimesed seda aga kindlasti päris sellises mahus ei suuda. 

Kas ka see pole üks tähtsamaid mõtlemisaineid siin teemas, et neid katkiseid inimesi võimalikult vähe oleks?

Kui keegi ütleb mulle lause " ilma minevikuta pole tulevikku", siis ma vihastan. 

Vihastan, sest ma ei taha midagi meenutada minevikust. Tahan vaid praegusele ja tulevikule keskenduda. Minu mälu on ka nii mõnedki asjad kustutanud mu mälust, kuid mingi hetk tuleb mingi seik kasvõi filmi vaadates ja see on palju värskem, kui eilne päev.

Ma olen ka nõus, et lapsi peaks harima sellel teemal palju varem kui 10 eluaastal. Mina ei teadnud mida taheti, aga ma tean, et see oli nii jube ja võigas.

Elada pärast terve elu igasugustes kompleksides ja alaväärsena tunda pole ka mingi lõbu.

Jah, mina vist olen pigem tugev olnud ja igast asjast üle ja läbi läinud, aga need kes ei suuda? 

Ma väga sooviksin, et Reinsalu ei rääkinud seal suu soojaks terve Eesti ees seda mida rääkis, vaid võtabki enda südameasjaks selle teema.

Ilmselgelt ma ei soovi enda nime avaldada, sest mineviku varjud on mul igal pool ümber ja kisuvad kuhu tahavad, aga kui ma saan kuidagi ka abiks olla sellele teel, siis pole vaja kaht korda küsida!

Minult võeti lapsepõlv ära ja ka tegelikult normaalse täiskasvanu elu. Minu mees ja minu lapsed kindlasti kannatavad omamoodi. On nad seda väärt? Ei ole.

Loodan siiski, et see list lõpetaks paljude laste väärkohtlemise suuremas osas.

Minu suur austus kogu teie kollektiivile ja jätkake samas vaimus!
 

Lugupidamisega,

Jaanika (nimi muudetud)

Tagasi üles